Kunstimuuseumile annab hoogu annetus Kanadast PM
Kuumad uudised 12 Mar 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Raimu Hanson, Tartu Postimees

Teiseks ametiajaks Tartu kunstimuuseumi direktoriks kinnitatud Reet Mark ütleb, et Kanadast muuseumile tulnud poole miljoni krooni suurune annetus on enneolematu.

Mida saab muuseum teha poole miljoni krooniga?

Erika ja Osvald Timmase mälestusfondi annetus paneb hoo sisse meie teadustööle, meie trükiste ilmumisele, meie pedagoogilisele tegevusele, ja seda kõike saame kasutada suhteliselt vabalt.

Selle raha eest ostsime ka näitusemaja ühe korruse videokaamerad ja andsime välja Vikerla näituse kataloogi, mis on täis suuri värvilisi reprosid.

Millised on olnud muuseumi suuremad kunstiostud pärast seda, kui te asusite aastal 2005 ametisse?

Siin on viimasel ajal väga suur edasiminek võrreldes 86 000 krooniga aastas, mida andis meile kultuuriministeerium varasemal kolmel-neljal aastal vana kunsti ostmiseks.

Selle eest saab ju napilt ühe korraliku graafilise lehe?!

Jah, isegi mitte üht Wiiralti graafilist lehte! Aga eelmisel aastal tuli meile ministeeriumist ligi 800 000 krooni vana kunstipärandi ostmiseks. Ja nüüd hakkabki olema nii, et igal aastal esitame taotluse järgmiseks aastaks ja hakkame loodetavasti saama suuremaid summasid.

Ministeeriumilt saadud 800 000 krooni eest ostsime Villem Ormissoni, Ülo Soosteri ja Märt Laarmani töid. Aastal 2006 saime osta Eesti Kultuurkapitali rahaga Ülo Soosteri seitse teost 675 000 krooni eest.

Kuidas on edenenud restaureerimistegevus, mis on samuti muuseumi üks töövaldkondi?

Meil on olnud ka restaureeritud tööde näitus, aga siinkohal peaksin jälle tänama annetajaid – Eesti Kunsti Toetusfondilt saime eelmisel aastal üle 80 000 krooni, mis läks ekstra Ants Laikmaa tööde restaureerimiseks. Siis aga tuli välja, et sellest on vähe.

Tööd me suudame korda teha, kuid et on olemas ka Laikmaa-aegsed originaalraamid, mis on juba omaette suur väärtus, tuleb needki restaureerida. Selleks meil raha praegu ei jätku, püüame juurde hankida.

Mida peate oma eelmisel direktoriks olemise ajal muuseumi suuremateks kunstilisteks saavutusteks?

Meil oli hästi suur välisnäitus Tšehhis. Saime kindlust juurde, et oleme Euroopas ikka arvestatavad ja et meie vana kunst on seal samuti täiesti arvestatav.

Suurte saavutuste hulgas on ka Johannes Saali näitus ja kataloog, Mari Räägu ja Alfred Kongo näitus... Meil on kõik ilusad näitused.

Mida tooksite esile eelolevatest väljapanekutest?

Tänavune aasta on Tartu kunstimuuseumis Eerik Haameri aasta. 14. märtsil avame tema suure näituse «Kahel pool merd», mida kureerib Reeli Kõiv. Tuleb ka suur kataloog.

Esimest korda on meie näitusemaja kõik kolm korrust ühe kunstniku tööde päralt. Kaks korrust on nendest töödest, mida ta tegi Rootsis, ja see tähendab seda, et neid ei ole tegelikult mitte keegi varem näinud.

Kogu see väljapanek läheb pärast jaanipäeva edasi Tallinna Kumusse. Ja Kumus näitust teha on meile suur edasiminek.

Pärast Eerik Haameri näitust tuleb suur püsiekspositsioon – seekord Mart Lepa ja Rene Kuulmanni erakogu baasil.

Mitte et meil omal häid töid vähe oleks, aga me tahame näidata ka kellegi kodus olevat kunsti.

Kuidas edeneb muuseumi Vallikraavi tänava hoone remont?

Meie kogude ja teadurite maja remont on seotud väga suurte agadega: kui hakata ühte tuba remontima, siis tuleb välja, et remontima peab terve korruse. Maja on vana ja pole teada, mis seinast välja tuleb.

Keldris saime teha skulptuurikogule kaks ruumi korda. Selleks oli planeeritud kolm kuud, tegime aga peaaegu aasta.

Ei ole mõtet vanasse majja meeletult raha paigutada, vaja on uut maja, ja sellele mõeldakse viimased neli kuud taas väga aktiivselt. On jällegi kerkinud üles raamatukoguga kokku mineku küsimus. Et nüüd on ka ministeeriumi huvi suurem, siis ma loodan sellele palju.

Kuhu uus maja peaks kerkima?

Keset linna, raamatukogu kõrvale, kus praegu on parkla. Raamatukogule tuleks teha üle tänava koridorid ja... See oleks väga uhke ja nii ilus, et kohe hirm on seda välja öelda.

Mis on kavas avada teie eelmisel direktoriks olemise ajal Vallikraavi majas tegutsenud ja boheemlaste hulgas menukaks kujunenud Viinahavva asemel?

Kohvikut sinna enam ilmselt küll ei tule.

Sinna oli mõeldud teha laste skulptuuriateljee, aga uue maja ootuses on see projekt külmutatud.

Reet Mark

• Tartu kunstimuuseumi aastast 2005 juhtinud Reet Mark jätkab direktorina kevadeni 2013.

• Lõpetanud 1989. aastal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ja õppinud aastail 1997–1999 sealsamas kunstiajaloo magistrantuuris.

• Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu liige.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus