Kummaline kõmin pani Hiiumaal aknaklaasid klirisema Ilmajaam
Eestlased Eestis 11 Feb 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
http://ilmajaam.postimees.ee/2...
Eile pärastlõunal oli üle terve Hiiumaa kuulda kummalist mürinat, mis pani majadel aknaklaasid klirisema ning maa vappuma.

 - pics/2014/02/41437_001_t.jpg

Hiidlaste kogunemiskohas Facebookis tundis mitu inimest erinevatest paikadest üle saare muret eile pärastlõunal kella 14 ja 15 vahel asetleidnud kõmina kohta. «Valgul kõmises ka. Elutoa aken värises nagu maavärin oleks,» kirjutas üks hiidlane. «no olen neid reaktiive ka varem kuulnud, aga see oli ikka midagi totaalselt teistsugust mürinat,» lisas teine. «Müristamise ajal tavaliselt maa ei värise, täna aga värises. Väga imelik lugu,» kommenteeriti sotsiaalmeedias.

Kuigi seismograafid tuvastasid umbes samal ajal suuremaid võnkeid, ei olnud tegemist maavärinaga, samuti saab välistada äikese ning üle saare lennanud hävitajad.

Maavärinaga tegemist ei olnud

Eesti Geoloogiakeskuse juhtivseismoloog Heidi Soosalu selgitas, et kuigi sel ajal oli Azerbaidžaanis 5,4 magnituudiline maavärin, ei ole tema sõnul tõenäoline, et see Hiiumaa piirkonda raputaks. Küll aga võis see mõjutada signaale kolmes Eesti seismojaamas Matsalus, Vasulas ja Arbaveres.

«Antud maavärina poolt ei saa ka olla tekitatud maa võnkumist enam nii hilisel kellaajal kui on 14.45-14.50, isegi 14.20-14.40 on kokku klappimiseks juba liiga hiline ajavahemik,» lisas Soosalu.

Ilmateenistustest kinnitati Postimehele, et nende andmetel ei löönud Hiiumaal eile sel ajal ka välku, mis sedalaadset kõminat oleks võinud tekitada. Ühe variandina pakuti sotsiaalmeedias välja ka militaarõppusi. Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Ingrid Mühling ütles, et kaitsevägi eile lõhkamisi läbi ei viinud, samuti ei lendanud tema teada üle saare ka hävitajad.

Üks võimalik seletus on merejää lõhenemine

Ühe võimaliku seletusena pakkus seismoloog Heidi Soosalu välja mere jääkatte lõhenemise. «Mere või järvede jää lõhede teket võib tunnetada maavärina taolisena rappumisena. Helisid võib ka kuulda olla, eriti madala tooniga. Varasematel aegadel, kui seismojaamasid polnud veel olemas, võis sattuda nii, et läks selline jää lõhede tekkimine maavärinate nimekirja.»

Ta lisas, et põhimõtteliselt on jää lõhenemist ka võimalik seismomeetriga mõõta, aga selline signaal sumbub tavaliselt kiiresti ja on ainult päris lähedal registreeritav, mitte näiteks 100 kilomeetri kaugusel asuvas seismojaamas.

Umbes aasta tagasi, 4. veebruaril oli Haapsalu lähistel Ridalas väike maavärin, magnituudiga 1,0, mida kohalikud elanikud märkasid. Selle maavärina salvestasid selgesti identifitseeritavalt Eesti ja Soome seismojaamad kuni 315 kilomeetri kauguseni, rääkis Soosalu.
Toimetas Helen Mihelson
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus