Kultuurisilla ehitaja Jaan Teng
Inimesed 02 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Meil on õnneks inimesi, kes hoiavad pidevat ning konstruktiivset kontakti kodumaaga, rohkem kui teame. Sellise olulise kultuurisilla ehitajate hulka kuulub kunstnik Jaan Teng, kelle kohta võiks piltlikult ütleda, et ta on ühe jalaga Maarjamaal, teisega Vahtralehemaal. Nii olles on ta üheks neist päris paljudest eestlastest, kes oli sunnitud sõjaoludes oma sünnimaalt lahkuma (Tengi juhul seda väga noorelt), kuid kes pärast taasiseseisvumist on andnud markantse panuse Eesti vaimsele ja kultuurilisele arengule.

Nimelt kevadeti loeb Jaan Teng Tallinna Ülikooli magistrantidele ja doktorantidele loenguid informaatika alal. Mitmekülgne Teng teenis sellega Kanadas leiba, olles omandanud magistrikraadi OISEs (Ontario Institute of Studies in Education) kompuutri ja multimeedia alal ja siis töötanud meediadirektorina George Brown'i Kolledzhis ning õpetanud kompuutrigraafikat Peterborough' Fleming Kolledzhis. Kursus, mida Jaan Teng Tallinnas õpetab, on paeluva pealkirjaga: „21st Century Concepts in Information and Meaning“.

Eestis olles tegeleb Teng ka kunstiga, alaga, mille ta Toronto Ülikoolis koos filosoofiaga on lõpetanud. Tallinnas on Tengil ka oma stuudio ja galerii. Raua tänaval asuva hoone õigusjärgselt tagasisaamine on võtnud 15 aastat; protsess, mis on ikka käigus. Novembris peaks otsustama kohus viimase N. Liidu aegse „üürniku” saatuse ja Teng saab olema peremees terves oma vanaisa majas.

Kunstniku näitus möödunud nädalalõpul Toronto Eesti Majas andis erakordse võimaluse külastajale. Sai rääkida ja kuulata nii elust Eestis kunstniku perspektiivist kui ka sellest, kuidas kahe elupaiga (siinne on Peterborough’s, kus Jaan Teng kuulub ka Kawartha kunstnike gruppi) ja stuudio/galerii pidamine mõjutab igapäevast ning loomingulist. Jaan Tengi abikaasa Susan Phair lisas vestlusele oma olulisi tähelepanekuid ning hinnanguid. (Ehk huvitab lugejat, et Susan Phair loeb regulaarselt meie lehe ingliskeelset lisa. Ta tutvus selle kaudu „Kingstonian Estonianite“ tegevusega, võttis nendega ühendust, ja kavatseb nendega liituda. Nimetatud grupp on algatatud eestlaste poolt, kes on muulastega abielus, kellede abikaasad on huvitatud eestlusest, ning kes korraldavad rahvuslikke üritusi Kingstoni kandis.)

Näitusele tähelepanu suunates nentis Teng, et tavaliselt maalib ta ühte maali kolm korda – Eestis ühe kindlasti, tihti teised kaks jõuavad Kanadas lõuendile. Kunstnikule meeldib sinine värv, nii Tallinna pildid kui kodumaine loodus on sinisel taustal, sellisel, mida igal päeval looduses ei kohta. Külaline tundis kohe ära Tallinna vanalinna tänavaid, kirikuid, väravaid ja muuseume, Kõpu tuletorni Hiiumaal ja Tartu tähetorni. Neile lisaks leidus näitusel ohtralt maale loodusest – liiliaid, tulpe, võhumõõke ja moone. Ka mujalt maailmast on Jaan Teng leidnud inspiratsiooni, näiteks Arizonast.

Kuna kunstnikul on oma Kanada kodus seintel ruumipuudus, oli näitusel ning müügil üle aastate kodumaalt kokku ostetud graafikat mitmes tehnikas (siiditrükk, linoollõige, akvatint jne). Eriti huvitavad olid sõjaaegsed F. Jorgensoni Tallinna linnapildid kivitrükis. Müügil oli ka Joh. Naha, Olev Soansi, Vive Tolli, Evald Okase ja mitme teise kunstniku töid.

Ootan huviga järgmist näitust ning järgmist vestlust mitmekülgse Jaan Tengiga, kes on samas nii filosoof, astronoom, infotehnika õppejõud kui ka kunstnikuna Eesti ja Kanada eestlaskonna vaheliseks tagasihoidlikuks sidemeheks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus