See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kultuurilembene-loomaarst-georg-koort-100/article16326
Kultuurilembene loomaarst Georg Koort 100
11 May 2007 Uno Schultz
Dr. Georg Koort 1940. aastate lõpul. - pics/2007/16326_1.jpg
Dr. Georg Koort 1940. aastate lõpul.
Paljude eestlase elulugu on nõukogude võimu poolt puruks käristatud ja maha vaikitud. 12. märtsil 1907 sündis Viljandis juuksuriäri omaniku Jüri ja Ann Koorti peresse viienda lapsena poeg Georg Andreas, kelle tööelu möödus peaaegu täielikult Järvamaal.

4-aastase ministeeriumikooli järel lõpetas Georg Koort 1927. a Viljandi Maakonna Poeglaste Reaalgümnaasiumi. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli loomaarstiteadust õppima. Ülikoolis liitus ta korporatsiooniga Vironia. 1928 läks Koort aastaks Eesti kaitseväkke aega teenima, vabanes lipniku auastmes. Siis jätkas ta õpinguid ja lõpetas alma materi 1936. Seejärel töötas OÜ-s Eesti Piim loomaarstina ja Puurmani jaoskonna veterinaararstina. 1939 määrati ta Järva-Jaani jaoskonna veterinaararstiks. 1946 abiellus ta Narvast pärit Helmi Tasujaga (1912-2004), sündisid tütred Tiina ja Liivia.

Saksa sõjaväkke mobiliseeriti Koort märtsis 1944 loomaarstina. Lahingutes ta ei osalenud. Põgenes sõjaväest ratsahobusega septembris 1944. Oli Omakaitse liige 1942-1944.

Kui Draamateatri näitlejad ringreisil Järva-Jaani sattusid, käis trupp pärast etendusi alati Koortide pool külas. Lähem sõprus tekkis Georgil Ants ja Olev Eskola, Arno Suurorgi ja Franz Malmsteniga. Kohal olid muuhulgas Voldemar Panso, Lisl Lindau, Salme Reek ja Helmut Vaag. Pereisa oli nendega tuttavaks saanud juba enne sõda oma tädipoja Karl Loogi kaudu, kes töötas kaupluse Rahva Raamat ärijuhina ja hiljem laulis Riiklikus Akadeemilises Meeskooris.
Georg Koort (keskel ilma mütsita) Vironia korporatsioonikaaslastega<br>  1934.a. Tartus.  - pics/2007/16326_2_t.jpg
Georg Koort (keskel ilma mütsita) Vironia korporatsioonikaaslastega
1934.a. Tartus.

Koduses Järva-Jaanis töötas Georg Koort kokku 11 aastat, kuni saatusliku 27. jaanuarini 1950, kui NKVD-lased teda arreteerima tulid. Loomaarsti süüdistati nn kodumaa reetmises ja ENSV Siseministeeriumi Sõjaväetribunal mõistis talle 25-aastase vangilaagrikaristuse koos viieaastase õiguste piiramisega. Ka Georg Koorti vend, Tartu Ülikooli rektor filosoofiaprofessor Alfred Koort vabastati samal ajal oma ametikohalt.

Kolm aastat ei võtnud keegi kahte last üksi kasvatavat pereema Helmit tööle. Peret toetasid Georgi õde Johanna ja vend Alfred, samuti head sõbrad Aino Aariste, Ilse Talu ja Arnold Adler Järva-Jaanist. Kohapeal leidus samuti julge mees Kärner, kes hiljem naise Tööstuskombinaati arveametnikuna tööle võttis.

Koort saadeti algul Mordva laagrisse nimega DUBRAVLAG . Kui ta keeldus koputajaks hakkamast, suunati mees edasi Omski lähedale rangema režiimiga vangilaagrisse.

Ta vabanes 1956 amnestiaseaduse alusel ja naasis Järva-Jaani perekonna juurde. Et seal enam töökohta polnud, leidis ta loomaarsti koha Jänedale. Jänedal käis Koortide kodus suviti puhkamas Georgi õppejõud, akadeemiline isa ja hilisem hea sõber, EPA professor Johannes Kaarde.

Viimased paar aastat töötas Georg Koort Lehtse jaoskonna veterinaararstina. Seal teenekas loomaarst tööpostil lehmale sünnitusabi andes infarkti surigi 5. juunil 1964. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Märkmed: