Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise
Ajalugu 23 Dec 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
23. detsember 2015
 - pics/2015/12/46618_001.jpg

​Vahur Koorits
www.DELFI.ee
tuumaplahvatus Foto: AFP

http://www.delfi.ee/news/paeva...

Tartu linn, täpsemalt selle külje all olnud Raadi sõjaväelennuväli, oleks tuumasõja korral olnud USA õhuväe tuumarünnaku sihtmärgiks, selgub hiljuti avalikustatud andmetest.

USA ajaloolased George Washingtoni Ülikoolist nõudsid USA valitsuselt välja info külma sõja aegsete tuumasõja plaanide kohta. Neist selgub, et 1950. aastatel oli USA tuumarünnakute ainsaks planeeritud sihtmärgiks Balti riikides Raadi lennuväli Tartus.

USA strateegiliste õhuvägede 1956. aastal kokku pandud tuumarünnaku sihtmärkide nimekiri valmis ajal, kui tuumarelvasid ei olnud veel massiliselt paigutatud kontinentidevahelistele rakettidele ega allveelaevadele, mistõttu tuumarelvad tuli kohale viia pommituslennukitega.
Reklaam

Seetõttu olidki ameeriklaste tuumarünnaku sihtmärkide nimekirjas sõjaväelennuväljadel väga prominentne koht. Teadlaste kokku pandud materjalidest selgub, et ameeriklastel oli ülevaade 1100 Nõukogude Liidu lennuväljast. Neile lennuväljadele anti prioriteetsuse järgi number, Raadi lennuväli oli tähtsuse järgi 13. kohal.

Ülejäänud Nõukogude Liidu esmajärjekorras hävitamisele kuulunud lennuväljadest oli kuus Valgevenes (sealhulgas nr 1 ja nr 2 tähtsusega lennuväljad), kuus Venemaal ja seitse Ukrainas. Mitte ükski Läti ega Leedu sihtmärk ei olnud USA tuumapommitamise nimekirjas.

Tuumasõja korral oleks Eestit mõjutanud ka naaberpiirkondade ründamine. Leningradi linn oli Moskva järel tähtsuselt teine sihtmärk. Leningrad, Moskva, Varssavi, Ida-Berliin ja Peking oleks sõjaplaani kohaselt täielikult hävitatud, kusjuures lisaks sõjalistele sihtmärkidele oleks osa tuumarelvasid suunatud ka lihtsalt suurte elamurajoonide pihta.


Eestile lähedal oleks olnud ka tuumapommitamise nimekirja kuulunud Soltsõ lennuväli Novgorodi oblastis.

Nõukogude Liidu sõjaplaan: 7 päevaga Reini jõeni

Omaenda tuumarelvade kasutamisel põhinev sõjaplaan oli ka Nõukogude Liidul. 10 aastat tagasi avalikustas Poola Varssavi pakti 1979. aastast pärit sõjaplaani nimega 7 päevaga Reini jõeni.

Selle plaani kohaselt oleks Nõukogude Liidu ja tema liitlaste sõjaväed Ida-Saksamaalt ja Tšehhoslovakkiast jõudnud seitsme päevaga Reini jõeni. Nõukogude planeerijad eeldasid, et Nõukogude konventsionaalsete vägede ülekaalu kompenseerimiseks oleks NATO alustanud peatselt peale sõja puhkemist tuumarünnakuid Visla jõel olevate sihtmärkide pihta, et takistada vägede juurdetoomist Nõukogude Liidust.

Sellele oleks Nõukogude väejuhatus vastanud tuumalöökidega Lääne-Saksamaa, Hollandi, Belgia, Taani, Itaalia ja Austria linnade pihta. Sellega paralleelselt oleks toimunud Varssavi pakti vägede rünnak lääne suunas, et haarata enda kontrolli alla Saksamaa, Holland, Belgia, Taani ja Itaalia.

Nõukogude sõjaplaan nägi ette, et Nõukogude Liidu, Prantsusmaa ja Suurbritannia pinnale tuumapomme ei visata. Nii Suurbritannial kui Prantsusmaal olid sel ajal iseseisvad tuumajõud, mis oleks neil võimaldanud nende territooriumi ründamise korral anda vastulöök Nõukogude Liidu suurlinnade pihta. See tähendab, et Nõukogude Liidu sõjaplaani kohaselt oleks tuumarelvade läbi tabanud suurim häving Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahele jäävaid riike, millel endil tuumarelvasid polnud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus