Kulda ja hõbedat Eestile Pekingist
Eestlased Eestis 22 Aug 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Nagu tänases juhtkirjas öeldud, tegid Eesti sportlased oma riigile 17. taasiseseisvuspäevaks võrratu kingituse. Kettaheitja Gerd Kanter tõestas oma maailmameistri staatust olümpiavõiduga, heites 19. augustil toimunud lõppvõistlusel 4. katsel 68 m 92 cm. Ta on nüüd esimene Eesti kergejõustiklane, kes on korraga nii olümpiavõitja kui ka valitsev maailmameister.

Teiseks tuli poolakas Piotr Malachowski, kes sai parimal katsel kirja 67.82 ning kolmas oli kahekordne olümpiavõitja Virgilijus Alekna 67.79-ga.

Kanter tunnistas hiljem, et tema võistlus ei olnud kaugeltki ideaalne – kuuest heitest tuli korralikult välja vaid üks, neljas. Sellest aga piisas kuldmedali saamiseks. Ja võidukas Gerd suundus peatselt Pekingi olümpiastaadionil Eesti lipuga auringile.

Võistlusejärgses intervjuus ütles Gerd Kanter, et ta on „andnud endast kõik, kaugemale pole enam võimalik minna“. Ta lisas aga, et kavatseb praegust head vormi hoida ja olümpiavõistluses ebaõnnestunud asju korrigeerida ning need septembris Helsingborgis toimuval võistlusel maailmarekordiks vormistada.

Eesti teine finaali pääsenud kettaheitja, neli aastat tagasi olümpiapronksi võitnud ja juba neljal olümpial osalenud Aleksander Tammert jäi 61.38-ga finaalis viimaseks. Kahtlemata on aga seegi tähelepanuväärne saavutus.

Aga juba enne seda, 16. augustil tõid meie sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson kahepaadil Eestile hõbemedali meeste paarisaerulisel kahepaadil.

Kulla teenis sõitu algusest peale juhtinud Austraalia paatkond koosseisus David Crawshay ja Scott Brennan ajaga 6.27,77. Marulise lõpu teinud Jaanson ja Endrekson said lõpuajaks 6.29,05 ning edestasid vaid 5 sajandiksekundiga pronksi pälvinud Suurbritanniat (Matthew Wells ja Stephen Rowbotham).

Jüri Jaansonile on see teine medal olümpiamängudelt. Ka 2004. a. tuli ta hõbedale, kuid siis sõitis ta ühepaadil. Maailmameistrivõistlustelt on tal ette näidata üks kuld-, üks hõbe- ja kolm pronksmedalit. Tema paariline Tõnu Endrekson on maailmameistrivõistlustel tulnud kolm korda pronksile.

Kettaheite finaali jälginud Eesti peaminister Andrus Ansip ütles, et sel päeval kuulus olümpiastaadion Eestile. „Vaadake, mis toimub. Ümberringi on Eesti lipud, eestlane on olümpiavõitja,“ ütles Ansip. Peaminister lisas, et kaks medalit on Eestile suur saavutus. „Et Hiina on meist 1000 korda suurema rahvaarvuga, peaks tal olema 2000 medalit. Meil on praegu kuld- ja hõbemedal. Torino talimängudelt saime kolm kulda. Ma ei ole kindel, millal taas oleme nii edukad,“ rääkis Ansip.

President Toomas Hendrik Ilves õnnitles nii Gerd Kanterit kui Jüri Jaansonit ja Tõnu Endreksoni väljapaistvate sportlike saavutuste puhul.

Kuid lisaks sellele pälvis veel üks eestlane Pekingis kuldmedali, ehkki tema kuld läks hoopis Kanada, ja mitte Eesti „panka“. Kanada eesti juurtega noormees Adam Kreek saavutas nimelt koos oma seitsme võistluskaaslasega kaheksapaadil sõudmises kulla, tuues ühtaegu au nii Kanadale kui Eestile.

Oma intervjuus Canada CTV-le ütles Adam, et hetkel, kui meeskond asus paati ja tehti eelsoojendust, olid kõik sportlased absoluutselt kindlad võidukas finishis. Nii juhtiski Kanada meeskond võistlust kogu distantsi vältel, saavutades tulemuse 5:23.89. Britid said hõbeda (5:25.11) ja ameeriklased pronksi (5:25.34). Meeskonda kuuluvad lisaks eestlasele veel Kyle Hamilton, Dominic Seiterle, Malcolm Howard, Jake Wetzel, Andrew Byrnes, Ben Rutledge, Kevin Light ja Brian Price – kõik erinevatest Kanada linnadest.

Kolmapäevase seisuga oli kõige rohkem medaleid võitnud USA (26 kulda, 27 hõbedat ja 28 pronksi – kokku 81). Teda edestas aga punktiarvestuses Hiina, kel oli 45 kulda, 14 hõbedat ja 20 pronksi – kokku – 79. Kolmandal kohal oli Suurbritannia 37, neljandal Venemaa 45 ja 5. kohal Austraalia 36 medaliga.

Eesti 1 kuld- ja 1 hõbemedaliga oli 37. kohal 204 riigi seas. Suurepärane!

Järgmises lehe ilmumise ajaks on Pekingi olümpia juba ajalugu, meie aga jätkame olümpiatulemuste edastamist.

(Ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus