Nädala portree Oktoobrikuus viibisid Torontos külalised Hiiumaalt — Riigikogu liige Kalev Kotkas abikaasa Ilmiga, kelle koduks on Emmaste vald ja kes ajavad aktiivselt „Hiiumaa asja“ — ikka selle saare murede ja probleemide eest seistes ning kodukandi temaatikat propageerides.
Saabusid nad siia Hiidlaste Seltsi kutsel, et osaleda hiidlaste suurejoonelisel sügispeol Eesti Majas (vt. eelmine leht). Kutsujaiks Hiidlaste Seltsi esindajad — esinaine Tamara Norheim-Lehela, Vaike Külvet ja Edgar Liik, kelle kõigiga Hiiumaal kohtutud ja tuttavaks saadud.
Hiiumaal pole aga Kotkased elanud sugugi terve elu, vaid viimased 16 aastat. Ilmi on pärit Kohilast, Kalev aga Tallinnast, kuigi on hiidlaste laps. Nii neid Hiiumaa poole tõmbaski — nad ehitasid maja Sõru sadama lähedale, mis asub Hiiumaa lõunatipus, kus aknast paistab Saaremaa. Kolimise aegu oli see üsna üksik koht, kuhu nüüd hakkab elu sisse tulema. Eks selles ole suur osa Kotkastel — tühja küla esimesel perel, kes rajasid sinna oma Kotkapesa talu, kus on peetud erinevaid loomi, praegu on nad keskendunud lihaveiste kasvatamisele. Sõrul on olemas ka oma külaselts ning kogukondlik vaim on sealkandis tugev. Vabatahtlikkuse alusel hoitakse korras koduümbrus ja maikuus toimuvad talgupäevad on väga oodatud nii vanemate kui laste hulgas, mida sageli noored eelistavad teistele üritustele.
Ilmil ja Kalevil on kolm last: 22-aastane tütar ja 17- ning 14-aastased pojad, kellest noorem on juba Hiiumaal sündinud. Ilmi, hariduselt aiandusagronoom, kes on suurema osa elust kodus lapsi kasvatanud, talutööga tegelenud ja vahepeal ka lasteaias töötanud, on praegu Sõru muuseumi perenaine. Lisaks tegutseb ta vabatahtlikult Emmaste koolis noorkotkaste ja kodutütarde juhina.
Sõru muuseumis ongi toimunud palju kohtumisi Kanadas elavate hiidlastega. Tegemist on Emmaste valla asutatud ja vallale kuuluva muuseumiga, mis sai alguse purjelaev Alari projektist. Alar on üks kahest enne II maailmasõda Eestis ehitatud ja seni säilinud puust purjelaevast, ehitatud 1939.a. Emmaste vallas, mis10 aastat tagasi Taanist kodusadamasse toodi. Esialgu oli plaanis rajada Alari muuseum, hiljem meremuuseum, millest lõpuks kujunes aastaringne rannakultuuri muuseum. Alarit restaureeritakse suved läbi, mida inimesed, nii kohalikud kui turistid, jälgida saavad. Idee on pärit Ahvenamaalt — inimesed saavad tühjal rannal aidata laeva üles ehitada.
Kui üldine suund Eestis on ikka maalt linna, siis leidub siiski päris palju neid noori peresid, kes liiguvad vastupidises suunas ehk on otsustanud oma elu maaga siduda, olgu see siis juurte juurde minek või lihtsalt soov rahulikuma elu järele. Seda enam, et tänapäeval pole ju elukvaliteedis mingit vahet — näiteks on Emmastes olemas armas lasteaed ja kaunis kool, korralikud teed ning loomulikult internet. Muide, 1999. aastal pidas vabariigi valitsus oma kabineti väljasõiduistungi just Emmaste koolis.
Kalev Kotkas, hariduselt mehhaanikainsener, on töötanud Hiiumaa Maavalitsuses osakonnajuhatajana, olnud kaks vooru Emmaste vallavanem ning on praegu Riigikogu liige, kuuludes sotsiaaldemokraatide parteisse. Nii haarab tema töönädalast esmaspäevast neljapäevani parlamenditöö, misjärel ta kodusaarele sõidab, kust siis pühapäeva õhtul taas reis pealinna poole algab. Lisaks tuleb töö tõttu ette palju reisimist Euroopas. Tallinnas elab ta üürikorteris koos vanema pojaga, kes läks Tallinnasse gümnaasiumisse, kuna andeka jalgpallurina on tal pealinnas paremad treenimisvõimalused.
Mujal — see on siis mandril või hoopis välismaal — töölkäijaid on saarerahva seas palju, Kalevi sõnul hinnanguliselt 400—600 inimest. Eks peitu põhjus ikka palgatasemes, kuigi olukord läheb järjest paremaks ja palgatase hakkab ka Hiiumaal tõusma.
Ei saa öelda, et saarel tööd pakkuda ei oleks. Puudus on just kõrgharidusega inimestest. Teatud spetsialistide järele on saarel lausa suur vajadus ja palgadki igati kõrged — näiteks Kotkaste tütrel Kadril, kes lõpetas Tartu Ülikooli juura alal, oleks kodusaarel mitu väärikat tööpakkumist, ent ta otsustas jääda edasi magistriõppesse. Praeguste plaanide kohaselt on tal küll tulevik Hiiumaaga seotud.
Hiiumaa elanikkond on 10.000 ringis, talvel ilmselt vähem. Palju on nn. suvehiidlasi, kes on saarel küll elanike registris, ent viibivad talvekuudel rohkem Tallinnas. Nii et talvine elanikkond on saarel umbes tuhande võrra väiksem. Suurim keskus on Hiiumaa pealinn Kärdla, kuhu on koondunud umbes 1/3 saare elanikkonnast.
Kalev Kotkas on Riigikogu maaelukomisjoni esimees. Põhilisteks tegevusaladeks on komisjonil põllumajandus, kalandus ja maareform. Viimasega soovitakse Kalev Kotkase sõnul lõpule jõuda Riigikogu selle koosseisu lõpuks. Põhienergia lähebki põllumajanduse ja maareformi peale ning tööpuuduse üle kurta ei saa, nendib Kalev. Komisjoni uuemaks teemaks hakkab kujunema regionaalpoliitika — riigi kohaloleku ehk siis avalikku teenust osutavate riigiasutuste puudumine maapiirkondades.
Kõnealune teema on üheks mureprobleemiks ka Hiiumaal — kuigi tänapäeval saab interneti kaudu ajada palju asju ja saada kätte rohkesti teenuseid, tähendab see siiski seda, et ametniku lahkumise tõttu saarelt läheb temaga koos terve pere, mis tähendab Hiiumaa jaoks mitmeinimeselist kaotust, räägib Kalev Kotkas. Ning tegelikult peaksid olema inimestele kodusaarel kättesaadavad kõik vajalikud teenused, mis on loomulikud paljudes teistes maakondades.
Rääkides tervishoiu korraldusest Hiiumaal: Kärdlas on haigla ning igas vallas perearstid. Haiglas tehakse ka mõningaid operatsioone, kuid tõsisemate terviseprobleemidega saadetakse patsient Tallinnasse. Hiidlasi pole nii palju, et sealses haiglas tasuks hakata tegema kõiki keerulisi operatsioone. Praegu on käimas operatsioonibloki laiendamine Ameerika Saatkonna abiga. Arstide töölesaamisega Hiiumaale pole probleemi olnud.
Hiiumaa jaoks on olnud läbi aegade teemaks number 1 praamiühendus mandriga. Siiski on see aasta aastalt paremaks läinud ning järgmisel sügisel tuleb liinile uus parvlaev, mis just selle liini tarbeks ehitatud ja senistest kiireim — kui praegu läbib laev 26-kilomeetrise otsa umbes 1,5 tunniga, siis uue laeva puhul saab see aeg olema 1 tund ja 10 minutit, mis ju suur võit. Paraku on seoses elukallidusega tõusnud ka praamipileti hinnad.
Teise tähtsa teemana nimetab Kalev Kotkas Hiiumaa elektrienergiaga varustatuse kindluse tagamist. Elektriga varustatuse parandamiseks oleks Kalev Kotkase sõnul vaja nn ringtoidet, st praegu tuleb kaabel Saaremaalt Hiiumaale ja edasi peaks minema üle Vormsi tagasi mandrile.
Üheks teemaks on ka Hiiumaa enda võimekus merereostuse vastu võitlemisel.
Kalev Kotkas kõneleb veel Riigikogus loodud Saarte Ühendusest, kuhu kuuluvad saartelt pärit saadikud ja saarte sõbrad (Hiiumaalt pärit saadikuid on praeguses koosseisus kolm). Töös on saarte seaduse ettevalmistamine, mille kaudu on plaanis palju probleeme lahendada.
Veel on juttu ligi 10 aastat tagasi loodud Ernst Jaaksoni Sihtasutusest, mille juhataja on Kalev Kotkas algusest peale olnud. Selle kaudu makstakse stipendiume eesti soost üliõpilastele, kes õpivad rahvusvahelisi suhteid; teiseks antakse välja riigiametniku auhinda. Ernst Jaakson on tuntud hiidlane, kelle nimi tahetakse kunagi anda ka praegu taastamisel olevale purjelaevale Alar, millest oli eespool juttu.
Vestlusteemasid Hiiumaa külalistega jätkub. Loodetavasti sai nii mõnigi Kanada eestlane siit innustust oma järgmise kodumaa reisi ajal ka Hiiumaa reisiplaani võtta, lisaks hiidlastele endile.
