Taamal ei ripu tursad. Kuigi sarnaseid, kalakuivatamiseks mõelnud reste, on näha siinsamas Põhja-Norras, Lofoteni saarestiku tipu lähedal, kus seegi foto tehtud.
Tursk (norra torsk, ingl. cod), mis rändab jaanuaris-veebruaris Teravmägedest (Svalbard) alla Lofootide vetesse kudema, on kuivatatud aastasadu teivastest ehitatud raamidel - norra k. hjell, ingl. drying flake või fish flake. Neid on kasutatud aastasadu ka Newfoundlandi saarel.
Siin Flakstadi küla rannas Norra mere kaldal on aga hoopis surfikool, kuna Flakstadstrand’il tekivad võimsad lained ja antud inimkuju vormid on kalipsod (wetsuits). Teisisõnu, liibuv veekindel türp (ühes tükis spordirõivas). Sõna KALIPSO on eesti keelde tulnud ühe välismaise kaubamärgi järgi, kuid romantilisem on mõelda, et Jacques Cousteau uurimislaeva või kreeka mütoloogia nümfi järgi.
Selles piirkonnas elavad saamid, oma põhjapõtradega rändajad, ehitasid omal ajal toigastest tugevaid nahkade ja rõivaste kuivatusraame, mille nimeks “suonjir”. Tänapäeva matkajad matkivad neid telkimisplatsidel, et märjad rõivad ja saapad järgmiseks mäevallutuseks natukenegi kuivemaks saaks.
Riina Kindlam,
põhjapöörijoone lähistelt