Kuidas punased Narva taha peksti SLÕL
Kuumad uudised 13 Jan 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Utria dessantnikud löövad punased põgenema!
  Aldo Luud - pics/2008/01/18726_1.jpg
Utria dessantnikud löövad punased põgenema! Aldo Luud


Rainer Kerge
www.sloleht.ee

"Tiibmanöövrid on nõrgad, kui tohiks kritiseerida," arutleb erukontr­admiral Tarmo Kõuts, miks Eesti dessantnikud jõulisemalt punaseid külgedelt ei ründa. "Aga see võib olla kaval taktikaline nipp."

Põhjaranniku pangapealsel etendab klubi Front Line Vabadussõja-aegset lahingut. (Klubi koondab endas sõjaajaloohuvilisi, kes soovivad omal nahal aimu saada, mida võis kogeda ning mõelda maailmasõjakeerisesse sattunud võitleja, arvestades: iga sõdur kartis surma ja tahtis koju.)

Püssi- ja kuulipildujatule raginal ründavad Eesti dessantnikud puhkehetkelt tabatud punaarmeelasi. Aeg-ajalt lendab õhku signaalrakett – tellimaks tuletoetust laevadelt.

"Tundub, et padruneid on neil palju," muigab admiral Kõuts, näidislahingu üks pealtvaatajaist. Kokku on uudistajaid ehk poolteist tuhat, neist pooled üle Eesti kokku sõitnud kooliõpilased.

Ägedat vastutuld andvad punaarmeelased nihkuvad peale pressivate eestlaste ja soomlaste eest taganedes publikule lähemale. Pealtvaatajate seast lendab lahinguväljale omade toetuseks paar-kolm lumepalli. Viskajaiks põlvepikku poisikesed.

Eesti väed on metsast ja pangaäärsest tihnikust lagendiku servale tunginud, kahe vaenuleeri vahe on sadakond meetrit. Vaenlasega on silmside.

"Loogiliselt võttes peaksid paljud olema kas langenud või haavatud, siin lastakse ikkagi sihtmärgi pihta," ütleb admiral Kõuts. "Lahingumoon peaks olema lõpukorral, ega neil mingit moonavoori ei ole, kõik on endaga kaasas."

"Hoidke liini!" kamandab punaste komandör vene keeles oma mehi pundist laiali ahelikku võtma.

"Täiesti õige. Et tuletihedus oleks maksimaalne, peaks nad muidugi olema pikalt välja venitatud," kiidab admiral Kõuts punaohvitseri.

Ainult et – tulejoone korrastamisest pole enam kasu. Aegamööda lähenenud Eesti väed tõusevad viimaseks rünnakuks. Välguvad täägid ja püssipärad. Killuke rannikut on punastest puhas.

"Utria dessant 2008" võitis Kaitseliidu Pärnu malev. Neljapäeval Jõhvist alanud ja laupäeval Narvas lõppenud võistlusel saavutas teise koha Kaitseliidu Järva maleva esimene võistkond ja kolmanda koha Eesti Reservohvitseride Kogu. 18 startinud võistkonnast katkestas vaid üks.

Utria dessant vabastas Narva

Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuarini 1919 toimunud Utria dessandi eesmärk oli toetada maavägede edasitungi Narva suunas ning vabastada Narva-Jõesuu ja Narva linn. Dessandis osales 400 Eesti võitlejat ja 600 Soome vabatahtlikku (aga ka 30 Vene valgekaartlast). Üheksast alusest koosneva laevastiku juhataja ja dessantoperatsiooni üldjuht oli kapten Johan Pitka. Vastas oli ligi1500 punaarmeelast. 19. jaanuaril kella 9 hommikul oli Narva punastest tühi.

Teadaolevalt langes Utria dessandi käigus neli Eesti vabaduse eest võidelnut (üks eestlane, kolm soomlast), haavatuid oli paarikümne ringis. Dessandi õnnestumine oli Eesti vägedele suur moraalne võit.

Mart Laar, ajaloolane: "Utria dessant oli esimene kord, kui suudeti Sinimägedest mööda minna – punaste kaitse oli Sinimägedes. Selle dessandi juures on huvipakkuv, kuidas koolipoiste indiaanimängude radadest on tulu selleks, et sõdasid võita – just Narva koolipoisid juhtisid Utria dessandi maale, ja nad teadsid, kuidas kõige kiiremini ja kõige otsemini Narva linna poole liikuda. Ja sellel koolipoiste tarkusel või mänguväljade tundmisel oli lahingus üsna saatuslik roll."

Tarmo Kõuts, erukontradmiral: "On teada, et esimene dessandilaine ei olnud väga hästi välja arvestatud – murdlaine oli peal. Narva koolipoisid tulid paatidega tagasi laeva ja teatasid, kus saab lainemurdu läbimata kaldale, ja siis toimus dessandi teine laine. Esimese lainega sai kaldale 200 meest. Aga need mehed läksid ja võtsid ära Laagna mõisa, mis oli sõlmpunkt. Ja Laagna mõisat püüdsid punased tagasi võtta pataljonisuuruse üksusega – ei suutnud!"

Vabadussõdalased ja punased

TALUMEES: Vanaisa säärikud, isa kasukas, Esimese maailmasõja aegne kiiver. Relv: Saksa karabiin 1898. aastast. Tääk on Teise maailmasõja aegne, seetõttu lühem, kui olema peaks. Puudub vaid talupojale kohane habe.

KORPORANT: Utria dessandil osales ka tegelikult üks korporatsiooni Rotalia liige. Korporant kannab villaseid pükse, sooja talvekasukat, teklit. Sinimustvalge käelint tähendab, et võitleja on jaoülem. Relvastus: Saksa karabiin ja padrunitasku – kokku 35 padrunit.

VALGEKAARTLANE: Utria dessandis Eesti poolel osalenud tsaariarmee valge­kaartlasel on seljas Vene ohvitseri sinel ja peas vormimüts.

PUNAARMEELANE: Umbes nii nägi eelmise sajandi kahekümnendail välja punaarmee võitleja. Mehel on vöö vahel mauser, käes karabiinid aastast 1914.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus