Kuidas Lasse lauluga laulupeole jõudis...
Eestlased Saksamaal | 10 Aug 2014  | EWR OnlineEesti Rada
Pildiallkiri: Mina ja president. Pildil on veel Ameerikas elavad tüdrukud Sonja ja Maya. Foto: Raigo Pajula
Lasse ja teiste Saksamaal sündinud eesti laste laulupeole minek sai alguse Saksamaa eestlaste ühingu EÜSLi juubelipeost Kölnis. Kui Hamburgi ja Münheni Eesti kooli lapsed pidulikul aktusel laulu ja tantsuga üles astusid, ei osanud keegi unistadagi, et pea paar aastat hiljem avaneb neil võimalus laulda üheskoos 22 000 lauljaga Tallinnas suure laulukaare all.

Ega see tee laulupeole nii sile ja lihtne olnudki. Omaette katsumus oli aktusele eelnev laste ettevalmistus esinemiseks. Esinemine nii suure publiku ees eestikeelsete lauludega oli esmakordne ning tekitas eelnevalt suuri diskussioone ja nõudis veenvat “müügitööd” pereringis.

Kindlasti jagavad mu kogemust paljud eestlased, kes elavad väljaspool Eestit ja “võitlevad” päevast päeva oma kultuuri ja keele edasiandmise eest järeltulijatele. Lisaks 10–13aastastel lastel möllavad hormoonid juba täie rauaga ja muusikalisteks eelistusteks on pigem hiphop, räpp ja rokk, mitte aga eesti rahvuslikud viisid parmupilli saatel.

Tänu õpetajate Ülle, Ave ja Kerttu visadusele ja kannatlikkusele said Hamburgi lapsed siiski laulud suhu ja julguse kätte. Kontserdi kõrgpunktiks sai laulu “Üksteist peab hoidma” laulmine koos Euroopa Eestlaste Kooriga (st koos suurtega), mis saigi üheks otsustavaks motiveerijaks edasiste sündmuste kulgemisel.

Kui Euroopa Eesti Lastekoori asutaja ja eestvedaja Anneli Aken peale suurt aplausi lapsi oma koori laulma kutsus, olid lapsed elevust täis ja rõõmuga nõus. Euroopa Eesti Lastekooris laulavad eesti ja segaperede lapsed Luksemburgist, Belgiast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Hispaaniast.

Keeruliseks tegi osalemise see, et lastekoori laululaagrid sarnaselt suurte laagritega toimuvad vähemalt neli korda aastas Luksemburgis, Belgias ja Eestis. See tähendab laste vanematele nii suurt logistilist väljakutset kui ka finantsilisi väljaminekuid. Samuti on eelduseks laste hea õppeedukus koolis, et saada vajadusel vabastus koolist ja samuti laste valmisolekut kolmepäevasteks pikkadeks lauluproovideks kodust eemal. Kogu ettevõtmise taga peitus aga üks eesmärk – kvalifitseeruda 2014. aasta laulupeole Tallinnas.

Kolmel Hamburgi lapsel – Ellenil, Marleenil ja Lassel – õnnestus kogu ettevalmistusprotsess kaasa teha ja samuti laulupeol osaleda.
Lasse jaoks oli laulupeol käimisel veel eriline tähendus. Lasse oli kuulajana osalenud juba kolmel laulupeol (sh üks koolinoorte laulupidu). Juba esimesest korrast kolmeaastasena lauluväljakul ringi lipates jäid talle positiivsed mälestused. Veel aastaid hiljem lauluväljakust mööda sõites teatas ta uhkelt: “Emme, see on see koht, kus sina laulsid ilusa kleidiga (rahvariided) ja kus oli palju lippe!”

Selle aasta laulupidu oli muidugi veel erilisem kogu meie perele. Saime laulda koos laulukaare all ja olime kutsutud külla Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese Eesti Sõprade rahvusvahelisele kokkutulekule roosiaias, kus meil olid presidendi perele üle anda tervitused nii suurte kui ka väikeste Euroopa eestlaste kooride poolt.
Olles tunnistajaks laulupeole eelnevatele laste laululaagritele, kus päevas lauldi mitte vähem kui suurte laagris, mis tähendab vähemalt 8–10tunniseid päevi täis laulmist, siis võtan mütsi maha nii koorijuhtide Anneli Akna ja Ehtel Kuldveri-Venti kui ka kõigi laululaagrite abiliste ees, kelle initsiatiivi ja entusiasmita lapsed sellist elamust poleks saanud!

Suured tänud lauljana, emana ja eestlasena kõigile organisaatoritele, koorijuhtidele, kaaslauljatele toreda ja kustumatu elamuse eest! Saksamaal sündinud ja kakskeelses peres üles kasvavale Lassele andis laulupeo koorilaagrites ja laulupeol osalemine unustamatu elamuse ja olulise süsti tema eestlaseks olemiseks poolele. Teine, saksa pool elab oma identiteeti välja jalgpalli maailmameistrivõistlustel.

Lasse ise suhtub eestlaseks/sakslaseks olemisse pragmaatiliselt: “Seni kuni Eesti ja Saksamaa jalgpallis omavahel ei kohtu, ei ole temal oma identiteediga probleemi! Ja parim asi, mis juhtuda saab on, et tema laulab laulupeol laulukaare all ja Saksamaa tuleb jalgpallis maailmameistriks!”

Infot Euroopa Eesti Lastekoori kohta leiab aadressilt http://lauluring.com/lastekoor... ja Euroopa Eestlaste Koori kohta aadressilt http://www.eestikoor.eu
kirja pani Lasse ema

Lasse (12 a) kommentaar

Minu jaoks oli laulupidu lahe asi! Sellepärast, et ma nägin kui palju inimesi seal ühekorraga laulis! Mulle meeldis ka, et me saime nii palju jäätist süüa! Minu lemmik-laulud on “Vares vaga linnuke”, “Kus meid ammu oodatakse” ja Eesti hümn! “Ta lendas mesipuu poole” meeldis ka väga.

Ma olin koos oma ema ja isaga kutsutud Eesti sõprade üritusele (Estonian´s Friends International Meeting), kuhu president oli kutsunud inimesi kogu maailmast, kes on Eesti jaoks palju ära teinud! Kõik külalised olid seal väga sõbralikud ja ma sain paljude uute inimestega tuttavaks, kes rääkisid erinevates keeltes. Mina rääkisin nendega eesti, saksa ja inglise keeles.

Kõige rohkem meeldis mulle Eesti president ja presidendi abikaasa ja “Angry birdsi” leiutaja! Mina andsin presidendi perele üle tervituse ja kingituse meie koori poolt. Presidendil on 11aastane tütar, kes mängib viiulit. Kutsusin teda külla ja meie koori laulma.

Aitäh koori juhtidele Annelile ja Ehtelile ja minu asendusemale laulupeol Ivi-Triinule!
Aitäh kõigile selle toreda peo eest!

 
Eestlased Saksamaal