Harry Liivrand, Eesti Ekspress 23.02.2006

Harry Liivrand korjas eelmisel reedel muuseumi avamismelus kutsutud külalistelt esimesi muljeid.

Helena Demakova
Läti kultuuriminister, kunstiteadlane

Õnnitlen Eestit, oleme Lätis lihtsalt kadedad. Loodan, et Kumust on eeskuju mõttes kasu ka tulevasele uuele Läti kunstimuuseumi majale. Selle vajaduse ja koha üle alles vaidlused käivad, ja muidugi samamoodi nagu Eestis oli. Et avalikkus ei saa aru, miks uut maja vaja on, et poliitikutele tuleb kogu aeg olukorda selgitada, et vaieldakse, kas teha rahvusvaheline avalik konkurss või esitada maja projektile sihttellimus…
Mis mulle meeldis? Stalinismi osakond oli väga huvitav, muuseum on väga julge, et nii suures mahus on seda aega eksponeerinud.

***
Andres Kurg
EKA doktorant

Ma ei hakkagi varjama, et arhitektuuri mõttes on Kumu minu jaoks raskepärane ja üsna pretensioonikas hoone oma pikkade pidulike treppide ja muust maailmast äralõigatud, natuke õõnsavõitu hooviga. Vähest seostatust Kadrioru pargiga heidaksingi ma majale kõige rohkem ette. Samas ei tahaks ma lahutada maja selle sisust: saal saali järel kunstiobjektide vahel kõndides sain aru, et Tallinn on järsku saanud juurde ühe olulise mõõtme ja kvaliteedi. Nii et see on natuke selline pöörituslik hetk, kus uue koha tähenduste üle alles hakatakse väitlusi pidama.
Püsiekspositsiooni juures oli väga hea katse 1970. aastate puhul rääkida kunstist laiemalt kui tavapäraste autonoomsete objektide kontekstis, selle tunnistuseks on muuhulgas Taimi Soo 1972. aasta "Ruumi ja Vormi" näituse keskkonna rekonstruktsioon. No ja siis mulle isiklikult oli suur avastus üks Ülevi Eljandi tuðijoonistus, kus Zeppelin sõidab vastu Niguliste torni. "Shiftscale’i" 5. korruse ekspositsioon esitas tegelikult tõeliselt publikusõbralikku kaasaegse kunsti hittide galeriid; ma loodan, et see ei jää väärilise tähelepanuta.

***
Tuula Arkio
Soome Riigi Kunstimuuseumi peadirektor

Ma olen väga rahul. Uskumatu on teoks saanud. Usun ja loodan, et nüüd algab võrdsetel alustel ka Kumu ühistöö Stockholmi Moderna muuseumi ja Helsingi Kiasmaga. Marika Valk on teinud oma elutöö, ma ei häbene seda öelda, ja nüüd peab Sirje (Helme – Toim.) näitama, mida tema suudab.
Tean, kui palju eesti arhitektid alguses soome arhitekti vastu olid, leiti ikka, et oma kunstimuuseumi peab ehitama oma arhitekti projekti järgi. Sama probleem oli nii Stockholmis kui Helsingis, kus uued muuseumid projekteerisid välismaised arhitektid.

***
Harry Männil
New Yorgi MOMA välisekspertide nõukogu liige, Caracas

Kumu ehitus on kangelastegu, täpselt nagu rahvusraamatukogu ehituski omal ajal. Selle direktor Ivi Eenmaa oli kange ja tark naine Moskvast limiite välja kauplema, tean üsna hästi seda. Marika Valk on teinud sama suure töö.
Uus maja avaldab igas suhtes muljet ja vastab täiesti rahvusvahelistele nõuetele. Pean teile tunnistama aga, et alguses olin ma pessimist – ma ei uskunud, et nii suurt maja saaks ja oleks kasulik ehitada. Pärast tuleb maksta soojuse eest. Aga nüüd on maja valmis ja ma saan seda MOMA-le reklaamida arvestatava näitusekohana.

***
Johan Pousette
Baltic Art Centeri juhataja, Visby

Kumu meenutab arhitektuurilt natuke Kiasmat, aga see pole kriitika, lihtsalt nendin fakti. Nägin palju head kunsti, millest polnud varem aimugi. Ja trammiga muuseumisse sõita on tore. Sellised avamised on alati olulised ka suhtlemise seisukohalt, näeb kolleege ja saab hakata uusi ühisplaane tegema.

Märkmed: