Kui kord näed oma kohal sünnimaa taevast,
mõtled minule, kes säält vilkusin sull´
kuldse tähena laulude unenäos,
kes su külmunud hingele tegin tuld.
Kui kord näed koduväravat kallist,
naist ja suureks kasvanud poega ja tütrekest -
mõtle minule, kes su õnnest ma laulsin,
ise olles piiratud unustusest.
Kui kord kõrgele heiskad lipu sinimustvalge
ja oled sõnatu millegi üleva ees -
mõtle mulle, kes okastraatidest pärga
kandsin palju aastaid nende värvide eest.
Sõbrale vangilaagrist,
Enn Uibo (1912 - 1965)
https://de.wikipedia.org/wiki/...