Kui kirikust kaob eesti keel ja viimane eestlane Eesti Kirik
Eesti kirikud 07 Apr 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Eestlaste ehitatud kirik Buenos Aireses, mis pühitseti 1961. aastal, paikneb otse presidendipalee müüri taga. Buenos Airese reformatsioonikirikus oli veel neli aastat tagasi ühel pool sissekäiku Argentina lipp, teisel pool eestlaste sinimustvalge. 2 x Aivar Jürgenson

EELK Välis-Eesti piiskopkonna koduleht annab teada 19 kogudusest USAs ja 10 kogudusest Kanadas. Veel hiljuti tegutses ka kaks kogudust Lõuna-Ameerikas: üks Brasiilias São Paulos ja teine Argentinas Buenos Aireses. Viimane neist tähistas 7. juulil 2007 oma 50. sünnipäeva. Kogudusele jäi see luigelauluks.
Eestlaste ehitatud valge modernne, kuigi mitte väga uus kirik paikneb Buenos Airese vaikses ja rohelises Vicente Lopezi linnaosas, otse presidendipalee müüri taga troopiliste puude all.

Koguduse vaikne hääbumine
Paar kuud tagasi rääkisime õpetaja Peeter Kalduriga Kodu- ja Välis-Eesti kirikute ühinemise taustal nn idaeestlaste teenimisest. Siis avaldas õpetaja Kaldur kahetsust, et eestlaste poolt poole sajandi jooksul hangitud kinnisvara mis tahes maailma paigas läheb koguduste kadumisega kaotsi.
Ja tõi konkreetse näite. «Eestlaste kirik Buenos Aireses Argentinas, mis ehitati USA rahaga – Karl Laantee oli selle väljaajaja – on ehitatud superheasse kohta. Ma olen seal käinud, otse presidendilossi pargi kõrval, kiriku rõdult näeb, kuidas helikopterid tõusevad õhku.

See kogudus on muutunud hispaaniakeelseks, eestlasi peaaegu ei käigi seal enam, sisuliselt läheb kirik vaikselt meil käest ära. Kogudusel on Paraná deltas pool saart ja see läheb jälle kaotsi. Aga EELK-l võiks ju olla saar Ladina-Ameerikas,» rääkis Kaldur.

Uurisin kiriku võimalusi omada kinnisvara Ladina-Ameerikas emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmikult, kes elas kohapeal ja teenis Buenos Airese kogudust aastail 1967–1970.
«Kirik ei ole kunagi kogudusele kuulunud,» ütles Tõnis Nõmmik, «see ehitati Ameerika Evangeelse Luterliku Kiriku rahaga. Pastoraat ehitati samuti Ameerika rahaga. Kinnisvara omanikuks on praegu Argentiina Ühendatud Evangeelne Luterlik Kirik. Koguduse oma oli vaid vallasvara.»
Ilmumas on raamat koguduse ajaloost
Neli aastat tagasi käis Tõnis Nõmmik Argentinas aastapäevapeol. Kohal oli siis paarkümmend eestlast. Seal küsisid temalt viimased eestlastest nõukogu liikmed Veera Post ja Juta Vaher, kes nende koguduse ajaloo talletab. Tõnis Nõmmik mõistis, et peale tema ei tee seda keegi, ja hakkas kirjutama. Nüüdseks on ta trükikojale üle andnud 140-leheküljelise raamatu «EELK Buenos Airese reformeeritud kogudus 1957–2010» käsikirja ja loodab paari kuu pärast selle valmimist. Tõnis Nõmmik elas lapsena kaheksa aastat Argentinas, teab ja tunneb sealseid olusid ja inimesi, mis tuli hilisematel teenistusaastatel kasuks.
2000. aastaks oli Buenos Airese eesti kogudus ilma eestlasest õpetajata ja tasapisi hispaaniakeelseks muutunud kogudusse määras õpetaja riik. Viimane eestlasest õpetaja oli Helgi Särgava, kes suri 1999. aastal. Tõnis Nõmmik teab, et viimati tegutses Buenos Aireses 7-8 aastat tagasi veel eestikeelne naisring.
Tõnis Nõmmik, kes on koguduse ajaloo kirja pannud, nimetas Buenos Airese kogudust teeninud vaimulikke: Karl Laantee (aastatel 1957–1973), Hugo Jaanus (1962–1966), Hendrik Laur (1970–1973) ja praegune Rootsi praostkonna praost Ingo Tiit Jaagu (1975–1985).
Eesti keel asendub hispaania keelega
Argentina eesti kogukonna kujunemist ja arengut on uurinud etnoloog Aivar Jürgenson, kes on Buenos Airese kogudusest 2007. a juunis kirjutanud ka Eesti Kirikus. Buenos Aireses oli väike eesti kogukond tekkinud juba 1920ndatel.Eesti Selts oli loodud aastal 1924. Eesti kogukonna üheks võtmefiguuriks oli 1920ndatel helilooja Mihkel Lüdig. Suurem eestlaste kogukond Argentinas tekkis sõjapõgenikest ning nende järeltulijatest. Koguduse alguskuupäevaks loevad Argentina eestlased 7. juulit 1957, mil El Rededori luteriusu kirikus Villa Parquesis (Buenos Aires) pidas esimese eestikeelse teenistuse Karl Laantee, kes oli määratud uue koguduse õpetajaks ning nädal varem Argentinasse saabunud.
Uue kiriku nurgakivi õnnistati 27. novembril 1960 ja juba järgmisel aastal oli kirik valmis. 13. augustil peetud avamisjumalateenistus toimus hispaania keeles. Nädal hiljem, 20. augustil 1961, toimus kiriku õnnistamise eestikeelne pidulik jumalateenistus. Teenistusest tehtud fotod tunnistavad, et kirik oli puupüsti rahvast täis.
Sinimustvalge lipp sissekäigu juures
Neli aastat tagasi tehtud tähelepanekute järgi kirjutas Aivar Jürgenson, et kogudus koosneb valdavalt kohalikest argentiinlastest. «Ja kuigi teenistustel kohtab endiselt ka eestlasi, on teenistuste keeleks hispaania keel ja koguduse õpetajaks argentiinlane, kes eesti keelt ei valda. Kuid kiriku endiseid aegu meenutavad tänaselgi päeval sinimustvalge lipp sissekäigu juures ja suur eestikeelne Piibel pingiridade kõrval avatult laua peal. Kui omal ajal kiriku altarit tehti, graveeriti sellesse eestikeelne «Au olgu Jumalale kõrges», meenutamaks siis, kui siin eestlasi enam pole, neid, kes siin kunagi eestikeelsetest teenistustest osa said.»
Välis-Eesti piiskopkonnas on väikseid eestlaste rühmi koondavate koguduste kõrval, kuhu õpetaja jõuab vaid paaril korral aastas, mitmeid suuri ja elujõulisi kogudusi. Ka neid, kes saanud õpetaja Eestist.
Los Angelese kogudust teenib 2000. aastast Jüri Pallo, kelle esimene Ameerika-kogemus jääb aastasse 1992, mil ta New Yorgi eesti koguduse stipendiaadina õpetaja Rudolf Kiviranna kutsel viibis seal üheksa kuud. Õpetaja Kalle Kadakas lahkus Eestist Toronto Vana-Andrese koguduse teenistusse 2005. aastal. Meelis Rosma teenib 2007. aastast rahvuskaaslasi Sydneys.
Eelnev on vaid väike valik Eestist lahkunud vaimulikest, kes praegu teenivad EELK Välis-Eesti piiskopkonna kogudusi. Aeg annab arutust, milliseks kujuneb koguduste saatus ja kui tugev on nende elujõud.
Mitmed Eestist välismaale teenima läinud vaimulikud on aga nimetanud oma olulisemaks ülesandeks kaasmaalaste jumalasõnaga ärasaatmist viimsesse rahupaika.
Sirje Semm

EELK Välis-Eesti piiskopkond
Seitse praostkonda: Austraalia, USA Chicago ja USA Esimene, Rootsi, Kanada, Saksamaa, Inglismaa
Austraalia praostkonna kogudused: Adelaide, Canberra, Melbourne, Sydney
Inglismaa praostkond: London, Põhja-Inglismaa, Kesk-Inglismaa
Saksamaa praostkond: Köln, Bielefeld, Hamburg, München, Nürnberg, Põhja-Saksamaa
Rootsi praostkonnas kuus kogudust
Kahes USA praostkonnas 19 kogudust
Kanada praostkonnas 10 kogudust
Allikas: EELK kodulehekülg
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus