Eesti Elu
Kui Eesti oleks rikkam…..
Eestlased Kanadas 21 Nov 2008  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Teisipäeva õhtul, 11. nov. oli Toronto eestlastel suurepärane võimalus kohtuda siin külaskäigul viibiva Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Sven Männikuga. Hr. Männik oli kutsutud Torontosse peakõnelejaks Eesti Sihtkapital Kanadas poolt korraldatud galaõhtule laupäeval, 8. nov.

Eesti Majandusklubi Kanadas kasutas võimalust kutsuda hr. Männik enne ärasõitu esinema Eesti Majja. Kuna reklaamiks polnud aega ja teadet levitati ainult interneti kaudu, kogunes siiski Eesti Maja kristallsaali üle saja kuulaja.

EMK juhatuse liige Uno Jaason tutvustas kõnelejat, valgustades tema tagapõhja ja märkimisväärseid saavutusi.

Jaan Männikul ei olnud konkreetset teemat, kuid ta soovis rääkida oma visioonist ning jagada kuulajaskonnaga isiklikke mõtteid ja muresid Eesti tuleviku teemal. Olles elanud ja töötanud juba 16 aastat Eestis, oli tal isiklike tähelepanekute ja demograafiliste faktide põhjal tekkinud õigustatud mure Eesti tuleviku pärast.

Kõneleja leidis, et eesti rahva edaspidiseks püsimiseks on kaks peamist riskifaktorit. Esiteks, väike rahvaarv ning madal iive. Eestis sünnb iga naise kohta keskmiselt 1,65 last. See on elanikkonna taastumiseks liiga vähe. Eestis on 1,35 miljonit elanikku, kellest 68 % on eestlased ja 32% muulased. 25% muulastest on venelased. Suur sisseränne pärast Teist Maailmasõda on loonud sellise olukorra. Üks ehe näide on Narva. Kui enne sõda oli linna elanikkonnast 95% eestlased, siis on nüüd vastupidi.

Teiseks riskifaktoriks pidas kõneleja eestlaste väljarännet, mis algas pärast taasiseseisvumist ja hoogustus Eesti Euroopa Liitu astumisega. Inimesed lahkuvad peamiselt majanduslikel põhjustel — otsitakse paremat elu, mis on arusaadav. Kui elu Eestis muutuks jõukamaks ja palgad tõuseks, siis kindlasti väljaränne aeglustuks, paljud tuleksid tagasi. Eesti suurim väljakutse ongi praegu jõuda majanduses Lääne-Euroopa tasemele.

Hr. Männik esitas mõtlemapanevaid näiteid. Soomes elab praegu legaalselt üle 30.000 eestlase ja võibolla sama palju illegaalselt. Seal töötab 300 eesti arsti, Rootsis ligi 150. Väga palju eestlasi on asunud elama ka Suurbritanniasse, Iirimaale, USA-sse, Kanadasse jm. See olukord on tekitanud Eestis tõsise tööjõupuuduse. Valitsus arutab, kust tuua uut tööjõudu. Loogiliselt tuleks kõne alla riigid, kus on madalam elatustase ja väiksemad palgad, näiteks Ukraina, Valgevene või Aasia vaesemad riigid. Slaavi päritolu tööjõu toomine suurendaks ohtlikult juba Eestis elavate venelaste osakaalu. Kas aasia rahvad sulanduks Eesti ühiskonda? Mis juhtub, kui jääme omal maal vähemusrahvaks?

Kõneleja oli mures, mis saab Eestist 25 aasta pärast. Ta leidis, et Kanadas elav suur eesti elujõuline kogukond saaks siin aidata nõu ja jõuga. Meil on kogemusi, kuidas erinevad rahvusgrupid on sulandunud Kanada ühiskonda. Ta nimetas korduvalt, et siinne eestlaskond on andnud suure panuse Eesti iseseisvuse saavutamiseks ja võiks seda teha ka nüüd, kuid väljakutsed on uued. Eesti suurimaks väliseks hädaohuks jääb Venemaa, kuid see pole peamine hädaoht. Sisemine oht, eestlaste arvuline vähenemine Eesti riigi territooriumil, on tõsisem probleem. Kuna see on pikaajaline protsess, ei ole seda küsimust Eestis veel arutama hakatud.

Hr. Männik leidis, et väliseestlaste hulgas on kaks gruppi inimesi, kes võiks Eestisse, kasvõi ajutiselt, ümber asuda. Noored, kes on siin koolid lõpetanud ning soovivad saada mujal töö- ja elukogemusi ning vanemad inimesed, kes on juba Kanadas oma karjääri teinud, kuid tahaksid veel töötada ja anda oma panuse Eesti heaks.

Majanduse teemale üle minnes rääkis kõneleja, kui edukas on olnud Eesti majandus 15 aasta jooksul, mil majanduskasv oli keskmiselt 6% aastas ja tööpuudus oli tundmatu. Praegune ülemaailmne majanduskriis ei jäta ka Eestit puutumata. Tänu sellele, et 85% Eesti pangandusest on Rootsi suurte pankade käes, on Eesti pangandus paremas olukorras, kui näiteks teistes Balti riikides. Laenude saamine on aga muutunud väga raskeks ja ehitustegevus peaaegu seiskunud. Võib tekkida isegi tööpuudus. Eesti majanduslik olukord on praegu raske ja jätkub järgmiselgi aastal.

Käesolevaks aastaks prognoositakse Eestis negatiivset majanduskasvu, miinus 2,8 %. Järgmisel aastal miinus 2,1% ja aastaks 2010 pluss 3%. Kõneleja oli majanduse suhtes küllaltki optimistlik ja vaatas praegust olukorda kui ajutist. Ta oli kindel, et Eesti jõuab elatustaseme ja palkadega peagi järele arenenud Lääne-Euroopa riikidele.

Hr. Männik kurtis, et Eestis ei ole küllalt patriotismi — uhkust oma maa, rahva ja seniste saavutuste üle, nagu seda võib näha USAs ja Kanadas. Kas nõukogude süsteemi pärandus? Nii rahval kui valitsusel puudub ka pikem perspektiiv. Mõeldakse vaid paar kolm aastat ette. Kõneleja leidis, et kui Eesti oleks rikkam, oleksid eestlased suuremad patrioodid.

Küsimusi ja kommentaare oli kõnelejale ohtralt. Hr. Männik nakatas oma murega ka kuulajaid. Sooviti teada, milliseid töövõimalusi oleks Eestis noortele, mida on valitsus teinud iibe parandamiseks, kas Eestis on arutatud, mida väliseestlased saaks teha, et pidurdada eestlaste vähemusrahvaks kujunemise pikaajalist protsessi.

Rahvas tänas kõnelejat tugeva aplausiga ning EMK esimees Eneri Taul avaldas klubi poolt tänu roosiõiega. Saali taganurgas ootasid isuäratavad suupisted ja joogid.

Hr. Männik, kellel oli kuulajaskonnas palju tuttavaid, oli ka pärast ametliku osa lõppu pidevalt ümbritsetud ja küsimuste esitamine jätkus.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus