See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kriis-on-sundinud-tuhandeid-islandlasi-riigist-lahkuma-err/article25648
Kriis on sundinud tuhandeid islandlasi riigist lahkuma ERR
20 Oct 2009 EWR Online
Eva Tihhonova ERR

Finantskriis on sundinud tuhandeid islandlasi riigist lahkuma, paljusid ärritab Islandi valitsuse otsus maksta kinni brittide ja hollandlaste kahjud, mis tekkisid Islandi kommertspanga IceSave pankrotistumisel.

Islandi endine peaminister peab riigile lahenduseks ühinemist Euroopa Liiduga, mis võib juhtuda kõige varem 2011. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Landsbanki tütarpank IceSave läks Islandil pankrotti 2008. aasta augustis. Siiani vaieldi selle üle, kuidas kompenseerida kaotused panga inglasest ja hollandlasest klientidele. Suvel pakkus Islandi valitsus välja, et aastal 2024 maksed peatatakse vaatamata sellele, kas kogu väljanõutav summa on tagasi makstud või mitte.

Hollandi ja Suurbritannia valitsused sellega nõus ei olnud. Sel nädalavahetusel tuli Islandilt uus ettepanek, mille järgi jätkatakse makseid ka pärast 2024. aastat.

"Kokkulepe on nüüd olemas ja see kokkulepe peab saama heakskiidu parlamendis. Ma arvan, et nüüd see protsess algabki," rääkis endine Islandi peaminister Halldor Asgrimsson.

Briti ja Hollandi kliente, kelle kahju Islandi riik kompenseerima peab, on umbes sama palju kui Islandil elanikke kokku. Hüvitamisotsus on paljusid islandlasi ärritanud sedavõrd, et nad on riigist lahkunud.

"Töötuse määr on 7 kuni 8 protsenti, arvatavasti tõuseb see 10 protsendini. Ma arvan, et 2000 kuni 3000 inimest on Islandilt lahkunud, mõned neist tulevad tagasi," selgitas Asgrimsson.

Ta arvab, et Euroopa Liitu kuuludes poleks Island nii sügavale kriisi vajunud. 2011 või 2012 võib Island Asgrimssoni sõnul juba Euroliidu liige olla, uuringud näitavad, et suurem osa rahvastikust pooldab Euroopa Liitu astumist.

Samas ainult Euroopa Liitu kuulumine Islandit ei aita, ütleb Cambridge'i ülikooli professor Peter Williamson. Island peab tema sõnul leidma oma nishi mõnes Euroopale olulises valdkonnas.

"Ma arvan, et väikestel majandustel nagu Island või Eesti on eeliseid, et spetsialiseeruda mõnda kitsasse valdkonda ja teha koostööd suurfirmade ja riikidega, et siseneda globaalsele turule," rääkis Williamson.

IMF on lubanud Islandile laenata 2,1 miljardit dollarit, pool sellest on saareriik kätte saanud. Lisaks sellele saab Island 2,3 miljardit Eesti krooni laenu ka Poolalt.
Märkmed: