Kreml eitab seotust Simmiga PM
Kuumad uudised 25 Dec 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Venemaa tõrjub viimasel ajal seoses Herman Simmi juhtumiga esile kerkinud süüdistusi oma luuretegevuse väidetavast hoogustamisest läänes.

Moskva valitsusagentuuril pole kunagi olnud mingit laadi sidemeid Herman Simmiga, kinnitas Kremli esindaja Aleksei Pavlov ajalehele New York Times, kommenteerides eestlase ümber puhkenud skandaali.

Pavlov lisas, et praegu on Venemaal prioriteediks siseasjad, sealhulgas terrorism. «See ei ole just selline juhtum, kus me aktiveeriksime oma rahvusvahelise võrgustiku,» märkis ta Simmi teema kohta.

Eesti prokuratuur on samal ajal arvamusel, et Simm edastas saladusi just Vene välisluurele (SRV). Simmi advokaat Owe Ladva märkis ajalehele, et dokumentides kannab tema kontaktisik nime «Jesus» ning viimane on ilmselt Portugali kodanik.

«Simmi juhtum on tõsine märk maailmas praegu valitsevast olukorrast,» tõdes ka riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Jaanus Rahumägi. «Samal ajal kui kogu Lääne-Euroopa vaatas Lähis-Ida ja Aasia suunas, ehitas Venemaa üles tõhusat süsteemi Euroopas.»

Rahumägi sõnul teeb Simm praegu võimudega koostööd ning on pakkunud kasulikku informatsiooni Vene luure moodsate võtete kohta. Simmi salapärase kontaktisiku kohta ütles ta vaid, et see isik on täielikult «alliansi kontroll all» ja rohkem infot ei saa avaldada.

Ehkki seni pole avaldatud teavet selle kohta, millal täpselt saladuste lekkimine toimus, võis see toimuda kriitilisel perioodil, kui Eesti pääses NATO liikmeks ja Moskva ärritumine lääne sõjalise alliansi peale kasvas vaenulikuks vastaseisuks.

New York Times kirjutas, et juhtum on NATO närviliseks muutnud olukorras, kus valmistutakse oma ridadesse lõimima uusi kunagi Moskva mõjusfääris olnud riike Ida-Euroopas, kus võib olla kõrgetes ametites veel palju endisi KGB agente ja informaatoreid.

NATO pressiesindaja James Appathurai keeldus ajalehele spekuleerimast, kui suurt kahju juhtum on tekitanud. Kaitsepolitsei pressiesindaja Andres Kahar märkis samuti, et see pole veel teada. Kahar lisas siiski, et Simmil puudus ligipääs näiteks NATO küberkeskuse plaanidele Eestis, luureagentide isikuandmetele või infole plaanitavatest raketitõrjerajatistest Poola ja Tšehhi pinnal.

Rahumägi hinnangul on see juhtum aga alguseks uuele ja märksa tõhusamale ajastule Eesti julgeolekus, sest kui Venemaa jättis siia maha veel vanu KGB sidemeid, siis teadvat nad nüüd kõik, et nad paljastatakse. «Simmi juhtumi vari väga suur,» kinnitas ta.

Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo tunnistas siiski ajalehele, et Simm tekitas Eestile märkimisväärset kahju. Samas uskus ta, et põhjalik juurdlus, mis viis tema arreteerimiseni, kasvatab Eesti rahvusvahelist usaldusväärsust.

Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus