Eesti Elu
Kotkajärve tulevik vaatluse all
Eestlased Kanadas 13 Nov 2009 Eerik PurjeEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Väliseestluse nägu muutub iga edeneva aastaga ning aina kiiremas tempos. Ammu on lakanud domineerimast see põlvkond, kes kunagi teadlikult põgenes idast valguva punase laviini eest. Juhipositsioonidel on juba nende lapsed või lapselapsed ning üha enam lülitub eestluse viljelemise protsessi neid, kellest on saanud väliseestlased viimase paari tosina aasta jooksul. Vastavalt on muutunud meie tegevuse üldilme, muutuvad ka vajadused ja väärtushinnangud. Ükski meie elusektor pole sellest puutumata jäänud. Püha Peetruse kuulsaks saanud küsimuse quo vadis? eestikeelne vaste kerkib siinses ühiskonnas üha sagedamini üles.

Toronto Eesti Skaudisõprade Selts (TESS) korraldas laupäeval, 7. novembril Toronto Eesti Maja noorteruumis ajuraju (haruldaselt tabav ja õnnestunud tõlge ingliskeelsest brainstormist). Kokku oli tulnud hulgaliselt noortejuhte, Kotkajärve maa-ala omanikke ja lastevanemaid, kellele Kotkajärve saatus südamelähedane.

Nõupidamine viidi läbi erakordse efektiivsusega. Esimeses osas andis TESSi poolt selgitust Robert Kivi, esitades asjaliku ülevaate skautide-gaidide maa-ala praegusest olukorrast ja tulevikuväljavaadetest. TESSi hoole all on teed, peamaja, köök, elekter, gaas, veesüsteem ja jäätmevedu. Ehituste ja süsteemide ülalpidamine toimub üksuste abiga. Infrastruktuur on vananemas, sanitaar-, looduskaitse- ja turvaseadused on muutunud rangemaks. Korrashoiutöid on tehtud seni talgute korras vabatahtliku panusega, kuid viimasel ajal on oldud sunnitud kasutama ka palgalist tööjõudu.

Praegune majanduslik olukord ei ole jätkusuutlik. Kotkajärve edukaks majandamiseks on vaja senisest tunduvalt rohkem sissetulekut. Kuidas ja kust seda leida? TESSi juhatus oli omalt poolt välja pakkunud mitu võimalikku alternatiivi, mõni isegi üsna drastilise ilmega (osaline maamüük), kuid rajas oma tulevikuplaanid siiski eeskätt kokkutulnute mõtete ja ideede tuulutamisele. Selleks oligi mõeldud nõupidamise teine osa, otsene ajuraju.

Koosolijad jagati kolme vestlusrühma, mida juhendasid Robert Kivi, Hendrik Nõmmik ja Tiiu Nõmmik. Paarikümne minuti vältel toimus igas rühmas elav arutlus. Ettepanekud pandi kirja ning esitati kolmandas osas koosolekule lõplikuks sõelumiseks. Ka anti igale koosolijale välja küsimustik, mille võis täita kohapeal või tagastada e-posti teel.

Siinkirjutajal, olles teataval määral seotud teise samal ajal toimuva üritusega, ei olnud kahjuks võimalik ära kuulata kõiki viimases osas üles kerkinud sõnavõtte, kuid mõtetevahetus oli elav ning asjalik. Pean tunnistama, et see oli erakordselt viljakas töökoosolek. Mulle imponeeris tohutult koosoleku atmosfäär, kus tühja jutu ja targutamise peale aega ei raisatud. Loomulikult ei olnud võimalik langetada konkreetseid ja siduvaid otsuseid, kuid kaaluvaid ja lahendussuunalisi ideid edapidiseks esitati küllaga. Kõrvaltvaatajana jäi mulje, et meie organiseeritud noortetöö juhtimine on heades ja kindlates kätes. Selle tundega oli hea noorteruumi ust sulgeda.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus