"Pärast seitse aastat kestnud võitlust oma kodu nimel lakkas tuksumast Külli Laugaste süda" - sellise ja ainsa ajalehes ilmunud järelehüüu sai tuntud rahvaluuleteadlase Eduard Laugaste tütar.
Kuulutuse autor Mare Liiger, näitleja Ellen Liigeri tütar leiab, et tema hea sõbra ja korteriperenaise ajasid 63. eluaastal südamerabanduse ja hauani Tartu linaametnikud. "Ma ei ole kättemaksuhimuline inimene," kinnitab kiirabiarst Liiger, "...kuid ma ei taha, et sellisel tasemel haritlaste kodu satuks valedesse kätesse. Tahan õiglust."
Professor Eduard Laugaste suri 1995. aastal. Dotsent Gerda Laugaste oli lahkunud juba kolm aastat varem. Pärast nende tütre surma kaks nädalat tagasi on korter omanikuta. Linnavalitsuse käsutada-jagada.
Libalapselaps ja kadunud poeg
Eesti vanema teatriajaloo viljakas uurija Külli Laugaste elas koos oma vanematega Tartus Jakobsoni 6-1 1939. aastast. Professor Eduard Laugaste ja tema abikaasa dotsent Gerda Laugaste olid rentinud 75ruutmeetrise korteri "õppejõudude linnajaos" Tähtveres arst Johannes Sõrralt. Sõrra ostis maja esimest korrust hõlmava eluruumi samal aastal Saksamaale ümberasujalt.
"Mäletan, et käisime arstionule üüri viimas," on Külli Laugaste kirjutanud ühes oma arvututest pöördumistest linnaametnike poole. Laugaste mäletas sedagi, et eakas ja lastetu tohtripere läks 1940. aastal Saksamaale.
Erastamisaja saabudes, kui nimekas perekond oli veel täiskoosseisus, viis Külli Laugaste linnavalitsusse avalduse oma kodu erastamiseks. Ta teadis, et õigusjärgseid omanikke ei tohiks olla.
Kuid ennäe imet! Kaks aastat pärast avalduse andmist sai Laugaste linnavalitsusest kuulda, et lastetul doktor Sõrral on elu ja tervise juures lapselaps. Arsti väidetav järeltulija Aime Saabas-Sõrra tunnistati tagastamise õigustatud subjektiks.
"Aime Saabas on endise omaniku Johannes Sõrra poja Paul Sõrra tütar," kinnitas oma kirjas 1995. aasta septembris Külli Laugastele toonane abilinnapea Robert Närska. See oli vale. Neli kuud hiljem pidi seda tunnistama ka linnavaraamet. Visa Laugaste tõestas must valgel, et Aime Saabase vanaisa oli Johan, mitte Johannes Sõrra. Johan Sõrra ei elanud Tartus, vaid Rannus ning suri 1931. aastal. Ka parima tahtmise juures poleks saanud see mees 8 aastat hiljem osta Jakobsoni tänava korterit. Saabase õigusjärglaseks-olek tühistati 1996. aasta 1. veebruaril.
Pinge viis hauda
Külli Laugaste korteris 1994. aastast koos abikaasa ja 7aastase tütrega elanud arst Mare Liiger väidab, et linnaametnikke mööda käies elas Laugaste läbi mitu mikroinsulti.
Mullu leidis linnavalitsus, et Toomas Mihkel New Yorgist korterit ei saa. Faksipaberil tulnud sünnitunnistust ei saanud pidada pärimisõigust tõestavaks dokumendiks.
Eelmisel aastal tagastati kolm seitsmendikku mõttelist osa majast 76aastasele Ingrid Valgele. Selle aasta kevadel meenus vanaprouale, et tema isale, politseiprefektile, kuulus enne sõda just esimese korruse korter, kus elas Laugaste. Teatriajaloolase mälestused ei tulnud muidugi vastupidise tõestusena arvesse.
Laugaste käis ametnike vahet ning pommitas neid kirjadega, peaministrini välja. Korteriasja ajamise kõrvalt oli eakas naine suutnud kirjutada veel rea raamatuid Eesti näitekirjanduse ajaloost. Viimaks ta väsis. 11. juunil sai Külli Laugaste talle 60 aastat koduks olnud korteris infarkti. Ta suri järgmisel päeval haiglas. 11. juuni väljasaatmistähtaega kannab ka majandusministeeriumist kadunukese järelepärimise peale tulnud kiri. Kirjas teatatakse, et Laugastel on põhimõtteliselt õigus oma kodu päriseks saada.