Eesti Elu
Korporatsioon Sakala tähistamas oma 100. aastapäeva mitmel mandril
Eestlased Kanadas 13 Nov 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
- sak

Korporatsioon Sakala, üks vanemaid eesti üliõpilasorganisatsioone, tähistab sel kuul oma 100. aastapäeva. Asutatud 14. novembril 1909, on aastapäev toonud Tartusse kokku arvukalt liikmeid, olles pälvinud tähelepanu ka kodumaises ajakirjanduses. Organisatsiooni juubelinäitus Tartu Ülikooli raamatukogus on olnud avatud juba 15. oktoobrist. Vilistlased Tartus ja Tallinnas said omavahel kokku kolmapäevastel ning neljapäevastel õhtusöökidel, valmistumaks suursündmusteks, mis toimuvad 13.–15. novembril.

Korporatsioon Sakala Kanadas leidis sobiva ning otstarbekohasena viia aastapäeva tähistamise läbi nädal varem, seega 6.–8. novembril, rõhutades nii korp! Sakala ühtekuuluvust ja organisatsiooni sünnipaika Tartus. Samas võimaldas kuupäevade valik liikmetel Kanadas osaleda pidustustel nii siin kui kodumaal.

Peale vennastuspeo on ürituste kulmineeruv sündmus pidulik aktus, mis Eestis leiab aset laupäeval, 14. novembril Tartu Ülikooli aulas. Torontos toimus see täpselt nädal varem Tartu College’i saalis koos teiste akadeemiliste organisatsioonide esindajatega.

Kontsertaktuse raamkava Torontos oli traditsiooniline, kuid selle sisu pakkus nii kontsertosas kui teaduslikus kõnes ka uuemat ja kaasaegsemat värvingut. Samuti ilmnes lahkunute mälestamise juures kunstipäraseid iseloomustusi.

Sisse toodi korp! Sakala lipp ja kõlas ühiselt lauldud ,,Gaudeamus igitur”. Esimees vil! Toomas Heinar tervitas külalisi, rõhutades organisatsioonide vahelist koostööd Eesti Korporatsioonide Liidu ja Tartu College’i Akadeemilise Kodu raames.

Tervitusi koos kingitustega tõid akadeemiliste organisatsioonide nimel korp! Indla vilistlane Vaike Rannu, Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja korp! Rotalia esimees vil! Toivo Miljan ja korp! Fraternitas Estica esimees vil! Allar Viinamäe.

Vil! Rannu, kes esindas Eesti Naisüliõpilaste Seltsi, korp! Filiae Patriaet, korp! Indlat, korp! Amicitiat ja korp! Fidentiat, andis üle korp! Sakala nimelisele stipendiumile suunatud summa, mis mõeldud eesti noorele, kes sooviks esmakordselt osaleda Kotkajärve Metsaülikoolis. Kõneleja vihjas esimese Metsaülikooli kursuste kava koostamise toimkonnale, milles a. 1966 tegutses kolm Sakala liiget.

EKL-i poolt tervitaja dr. Miljan esitas lühikese loetelu väljapaistvaist sakalanustest üle aegade, mida oli teinud ka eelnev kõneleja, ja andis hinnangut Sakala panusest Tartu College’i püstitamise juures.

Vil! Viinamäe, korp! Frat. Estica, iseloomustas samuti korp! Sakala ettevõtlikkust ja eestvedamise võimeid kõikide korporatsioonide heaks, hinnates organisatsiooni omariiklusele, kultuurile ja demokraatiale suunatud saavutusi.

Auvilistlase Andres Raudsepa kõne oli pühendatud korp! Sakalale. Sellele ta lülitas lahkunute mälestamise, käsitledes voolujooneliselt tulevikku, olevikku ja minevikku. Tulevik on Eestis, kus Sakala noored on endid rakendanud maa ja rahva kindlustamise juurde, olles teinud haruldast tööd veelgi nooremate kasvatamise juures. Olevikku peegeldab see sama ehitis, mis ,,teeb endale pidevat iluravi ja lubab nautida seda, mis meil on, tänu suurel määral Sakala auvilistlasele, kes istub esimeses reas.” Siinjuures suunas ta pilgud auvil! Elmar Tampõllule ja tema abikaasale.

Minevikuga lülitas kõneleja väärtuste kogu, mida on korp! Sakala rinda riputanud pikk rida saja aasta jooksul manalasse langenud auväärseid kaasvendi. Nende mälestamine nõuab erilise väärtusega mõtteid ja sõnu. Selleks oli kõneleja valinud read, mis olid pühendatud korp! Sakalale luuletaja Urve Karuksi poolt 40 aastat tagasi. Enne nende esitamist palus kõneleja kõigil pöörduda kavalehe viimasele leheküljele, kuhu olid trükitud luuleread.

Järgneva leinaseisaku ajal kõlas klaveril leinalaulu viis ,,On vendadest meil lahkund ..” vil! Norman Reintamme tunderikkas esituses.

Teaduslikud kõned moodustavad traditsioonilise osa akadeemiliste organisatsioonide aktustel. Selleks otstarbeks astus publiku ette lennuinsener ja ülikoolide õppejõud vil! Sannu Mölder, kes oli valinud teemaks ,,Kiiremini kõrgemale ja kaugemale”. Võiks öelda, et valik oli sügavamõtteline, kajastades siinjuures ka akadeemilist ideaali.

Vil! Mölder viis kuulajaskonna lennunduse alustaladest tuleviku ennustusteni, mida ta teaduse alusel ka põhjendas. Samas köitis ta kuulajaskonna tähelepanu huumoriga, mis kõnelejale omane.

Kõneleja iseloomustas põhjalikult projektori ja ekraani toetusel ka lennundusmaterjali, mille alusel on tulevased lennukid kergemad, ent suuremad. Kütuse juures ennustas ta biomassi ja alkoholi. Kuulajaskond sai selgituse ka robotlennukitest, nende olevikust ja tulevikust. Minnes veelgi ,,kõrgemale ja kaugemale“, viis kõneleja kuulajaskonna tähelepanu lõpuks võimalustele maailmaruumis.

Iseloomustamaks kontsertaktuse nimetust, täitis sündmuse muusikalist osa kontsertpianist vil! Armas Maiste, endine Montreali sümfooniaorkestri pianist ja McGilli ülikooli juures džässiosakonna asutaja ning juhataja. Vil! Maiste alustas eesti heliloominguga, Mart Saare ,,Algulugu“ (moderato ja maestoso). Järgnes nelja-osaline Chopin’i ,,Ballade“ F-duuris (nr.2, op. 38), milles pianist demonstreeris oma suurepäraseid võimeid.

Kandes publiku meeleolu kaasaegsemale maitsele, esitas pianist Duke Ellingtoni džässi žanris heliloomingut, kaasa arvatud ,,Caravan“ ja ,,Take the A Train“. Publiku soovil tuli vil! Maistel veel lisapalana ette kanda ,,St. Louis Blues“.

Lõppsõnas tänas korp! Sakala abiesimees Madis Kreem nii publikut kui aktusel esinejaid. Aktus lõppes Eesti hümni laulmise ja Sakala trikoloori väljaviimisega. Aktusel teadustajana toiminud vil! Jaan Arro kutsus veel kõiki Tartu College’i fuajeesse tervisejoogiks ja koosviibimiseks.

Rootsis toimus aastapäeva tähistamine samal nädalavahetusel kui Kanadas, kuid mitte nii põhjalikult kui Eestis ja Kanadas. Austraaliast saabus tervituste raames teade, et seal peetakse lugu ,,õigest päevast“.

Kanadas toimuvad üritused hõlmasid ka vennastuspidu õhtul enne aktust, kusjuures peakõnelejaks oli auvilistlane Elmar Tampõld. Pidulikul perekonnaõhtul, mis toimus pärast aktust, mängisid Toronto parimad muusikud Eric Soostari juhtimisel ja esines taas vil! Armas Maiste.

Pühapäevasel nn. ,,kaatripäeval“ koos daamidega oli võimalik filosofeerida, mõelda kodumaale ja teha tulevikuplaane.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus