Nagu võisid meie lugejad näha eelmisest lehenumbrist, tähistas korp! Amicitia novembrikuus oma 85. juubelit. Ja nagu sealses pildiallkirjas lubatud sai, heidame siinkohal kiirpilgu korp! Amicitia pikka ajalukku ja muidugi tänasesse päeva.
Amicitia sünnipäev on 21. november 1924, kui Tartu Ülikooli Nõukogus registreeriti korp! Amicitia põhikiri. Asutajaliikmeid oli 12. Noori neide ajendas ühinema soov töötada isamaa heaks ja ennast arendada. Eesmärk oli luua naisüliõpilasorganisatsioon, kus kindla distsipliiniga kasvatatakse igakülgselt arenenud ja iseseisvalt mõtlevat akadeemilist naist. Korporatsiooni vaim vastas asutajate ideaalile sõprade ringist, kus valitseks sõbralikkus ja usaldus. Tähendab ju ka nimi Amicitia sõprust.
Värvikombinatsiooniks valiti sirelililla, tumeroheline ja kuldne, sümboliseerimaks julgust, lootust ja ausust. Värviteklid pandi esmakordselt pähe 13. detsembril 1924 peetud avapeol. Need värvid on tänase päevani kallid igale amicale, ükskõik millises maailma paigas ka ei asuta.
Konvendi elu Tartus algas 1925.a. algul, esimeseks mureks oli korteri leidmine. Juba algaastail hakkas peale aktiivne suhtlemine ka teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Ka siseelu oli aktiivne — kanti ette referaate, loodi keeleõppe gruppe, moodustati võrkpallinaiskond, toimusid võimlemistunnid jm.
1937.a. loodi pealinna asunud vilistlaste ja kaasvõitlejate ühendamiseks korp! Amicitia Tallinna koondis.
Korporatiivne tegevus seiskus teatavasti seoses nõukogude võimuga. Umbes kaheksakümnel amical õnnestus sõjakeerises põgeneda. Ja vähem kui kümme aastat hiljem tõestati, et Amicitia vaim pole kuhugi kadunud ka raskeil põgenikeaastail: 1952.a. loodi korp! Amicitia Toronto koondis. Mälu järgi taastati põhidokumendid, koosolekud toimusid kordamööda liikmete kodudes. Esimeseks suuremaks sündmuseks oli perekonnaõhtu 1954.a., kus oli värvides 13 amicat.
Amicad organiseerusid ka Ameerika Ühendriikides: 1955.a. loodi New Yorgi ja 1976.a. Seattle’i koondis.
Kuigi nõukogude perioodil kodumaal korporatsioonid ametlikult ei tegutsenud, käidi vaikselt koos ka seal — koos tähistati korporatsiooni aastapäeva ja kaasvõitlejate tähtpäevi.
Akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide n-ö ärkamine toimus Eestis aastatel 1988—89. 1989.a. veebruaris tekkis Amicitia taastamise idee, mis üsna pea ka teoks sai. 17. novembril 1989 õnnistati Tartus Peetri kirikus korp! Amicitia lipp.
Sidemed Toronto koondisega tekkisid juba 1989.a. suvel, mis on püsinud tänase päevani. Praegu ei kujuta amicad oma tegevust vist teisiti ettegi kui käsikäes õdedega kodumaal. Üsna loomulikuks on saanud vastastikused külastused igal aastal, näiteks kaks aastat tagasi külastas suur grupp Eesti amicasid Toronto koondist, viibides aastapäevaüritustel. Ka Toronto amicad on korduvalt Eesti õdesid külastanud, viimati tänavu suvel sealsel suvekommerssil. Pidev on kirjavahetus, elades kaasa üksteise muredele ja rõõmudele.
Toronto koondises on tänasel päeval umbes 160 tegevliiget, koondisest on 57 aasta jooksul läbi käinud umbes 250 liiget, kellest üle 30 on lahkunud surma läbi. Praegu on Toronto koondises 13 rebast ja tegevus käib väga hoogsalt.
Kui küsida mõnelt amicalt, mis on see, mis ühendab sadu erinevas vanuses naisi erinevatelt elualadelt, on küllap igaühel selleks oma isiklik vastus. Mõned märksõnad: isamaalisus, soov areneda ja õppida, kogeda midagi uut, rikastades üksteist erinevate väärtustega ja muidugi selle kõige ühine nimetaja — sõprus. Sest amicad on ju sõbrad eelkõige.
(Kasutatud on Korporatsioon Amicitia albumi (Tartu, 1997) materjale) 
