Pärast Eesti Päevalehe juhatuse esimehe teadaannet meie lehes, et vajame jätkamiseks uusi lehetellijaid, on Rootsi Eestlaste Liidu (REL) esindajad rääkinud koostööst, kuid alustanud sellega väga imeliku nurga alt.

Matteuse evangeeliumist kasutusel olev kõnekäänd ütleb: “Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!” Oleme seda Eesti Päevalehes (EPL) teinud, aga enam ei jätku põskesid – need on otsas! Püüaks siis pigem järgida aforismi: “Kui elu annab sulle sidruni, tee sellest limonaadi!”

Aho Rebas kirjutas 3. aprilli EPLis artikli RELi esinduskogust. Juba see oli kirjutatud sellisel moel, et pidasin vajalikuks lisada omapoolse kommentaari kuna pool artiklist puudutas Eesti Päevalehte.

REL on rõhutanud, et andis EPLile 200 000 SEK. RELi juhatuse ettepanek Esinduskogule raha eraldamiseks kõlab järgmiselt: “REL juhatus soovitab Esinduskogu oma istungil 8. nov. 2008 toetada Eesti Päevalehte kuni 200 000 krooniga eeldusel, et Eesti Päevaleht leiab küllalt teisi toetajaid, et lehte
välja anda vähemalt veel mõni aasta”. Praeguseks oleme jõudnud aastasse 2013 ning mõiste “vähemalt veel mõni aasta” on ju igati täidetud. Mille vastu me eksinud oleme?

RELi uus esimees Sirle Sööt andis ÜEKNil käies intervjuu, mis on üleval www.eesti.ca leheküljel ja puudutab ainult EPLi.

Seal väidab ta, et märtsis toimunud esinduskogu istungil oli päevakorras
punkt, et kuidas REL peab suhtuma sellesse, et EPL on taas sulgemise äärepeal. Palusin mulle näidata Aho Rebase poolt välja saadetud kutset esinduskogule, sest EPLile seda ei ole edastatud, ja ma ei leia endiselt päevakorras ühtegi punkti, milles oleks mainitud EPLi. Kust ma pidin teadma, et kohapeal algatatud küsimuste all hakatakse EPLi teemat arutama?

Intervjuus mainib Sirle Sööt, et EPLi enda juhtkonna panus kogu lehe päästmisoperatsiooni on olnud väga-väga minimaalne.

Kas keegi on EPLi käest küsinud, et mida on ettvõetud? Ei ole! Millistest allikates pärineb siis selline kinde teadmine? Võin kinnitada, et EPLi juhtkonna toetusel (finantsiline, oraalne ja aja panustamise tugi) on juba mitu aastat tegutsenud inimene, kes on helistanud ja otsinud uusi lehetellijaid.

On ellu viidud ka muid toetavaid tegevusi. Ilma nendeta oleksime juba ammu tegevuse pidanud lõpetama!

Lisaks eelnevale on Hain Rebas saatnud 9. aprillil RELi esinduskogule välja omapoolse nägemuse, mis koosneb etteheidetest ja kinnitusest usalduse puudumise osas nii EPLi juhatuse esimehe kui ka peatoimetaja professionaalsete võimete ja eetika osas. Ta heidab meile ette, et EPLi juhatuse esimehe artikkel avaldati ennem Tartu Postimehe ja Toronto EWRi poolt kui meie lehes. Juhin tähelepanu, et EPLil ongi endalgi veel teisi infojagamise kohtasid (oma kodulehekülg, Facebook) ning just nendest on meie juhatuse esimehe sõnu kommenteerimiseks võetud. Kas peame siis kiirelt infot edastama või mitte?

Rahvuskaaslaste programmi rakendusplaanis 2012-2013 on punkt IV teabevahetuse all märgitud “toetada Rootsi eestlaste Eesti Päevalehte” mitte küll summaliselt, kuid märkega projektid. EPL ei ole teadnud, et me peaksime mingeid projekte esitama (mina nägin seda rakendusplaani alles 10. aprillil, kui mu tähelepanu sellele juhiti). Kusjuures ühe tulemusena
on märgitud väliseesti kogukondade parem informeeritus Eesti arengust. Kuidas me saame anda sellest ülevaadet kui me Eesti uudiseid ei kajasta?

Miks aga rünnatakse nüüd EPLi? Kas see toob meile uusi tellijaid juurde või uusi liikmeid RELi? Vaevalt! Kas selline on RELi esimene katse koostööd teha?

Kas koostööna ei saa võtta seda, et me ei ole kajastanud apsakaid, möödalaskmisi ja probleeme RELis, lootes, et need parandatakse ise ära ning üldsuse tähelepanu sellele tõmbamine oleks liiast? Näiteks olen tulnud vastu ühe RELi juhtliikme palvele ühte suurt apsakat mitte lehes kajastada, sest kasutades tema sõnu “ei too see RELile liikmeid juurde”. Ma
vist polnud ikka piisavalt koostööaldis?

Samas oleme alati püüdnud olla võimalikult vastutulelikud RELi uudiste kajastamisel. Teinud ise vajadusel suurema ja värvilisema reklaami, oodanud info saabumist ja seda meelde tuletanud. See ei ole olnud nähtavasti piisav?

Sirle Sööt mainib oma intervjuus, et RELi juhatus on saanud volitused esinduskogult uurida, kuidas REL ja EPL saaksid omavahel üksteisele lähenda. Minu soovitus – läheneda tuleks otse, mitte tagaselja rünnates.

Samas on vähemalt mõned inimesed aru saanud, et me ei soovi RELilt raha, vaid otsime uusi lehetellijaid.

Ühe väga meeldiva näitena võin kohe esile tuua Ivar Paljaku, kes on minuga mitmel korral ühenduses olnud (mitte RELi nimel!) ja tema aktiivsuse tulemusena on juba ka mõni uus lehetellija lisandunud. Just see oli see, mida soovisime!

Nagu RELi esindajad on oma pöördumistes maininud, soovivad nad teha EPLiga koostööd ja meile läheneda. Jääme omalt poolt ootama siis lähenemist konkreetsete ettepanekutega koostööks, mis oleksid konstruktiivsed.

TIINA PINTSAAR

Märkmed: