See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/koolitajana-ameerikas-eo/article23337
Koolitajana Ameerikas EÕ
13 Apr 2009 EWR Online
Ilmselt pidi see nii juhtuma, et Eesti instituut ning haridus- ja Teadusministeerium just mind Toronto ja New Yorgi eesti koolide õpetajaid koolitama lähetas, sest minu sõjakeerises Saksamaale ja sealt edasi Austraaliasse sattunud vanaisa õpetas Thirlmere’i pühapäevakoolis eesti keelt kuni oma surmani.

Hakkasin Põhja-Ameerika eesti koolide kohta Internetist teavet otsima. Suureks abiks olid Eesti instituut ja Raina Reiljan, kellelt sain mitmesugust informatsiooni, ning Toronto kooli õppekavad, mis andsid ülevaate õpetatavast ja kasutatavast materjalist. Seejärel hakkasin külakostiks ja kohapeal kasutamiseks hankima õppematerjali, mida tänu Ulvi Müürsepale integratsiooni sihtasutusest, Studiumi kirjastusele, TÜ Narva kolledžile ja Miksikesele sai kaasa esinduslik valik. Samuti alustasin koolide esindajatega aktiivset kirjavahetust ning seminaride ettevalmistust.

Plaan nägi ette kahepäevase koolitusseminari Toronto eesti täienduskooli õpetajatele, seminari lasteaiaõpetajatele, tunnivaatlusi ja tunde Toronto eesti kooli õpilas­tega ning ühepäevase seminari New Yorgi, Baltimore’i Connecticuti ja Lakewoodi koolide õpetajatele koos tunnivaatlusega New Yorgis ja Baltimore’is.
Eesti koolides kogetu oli erakordselt huvitav, inspireeriv ja meeldejääv. Tundsin end seal väga oodatuna ja koduselt. Sain juurde suure hulga häid kolleege ja tuttavaid. Õpetajatel kodus ja välismaal on sarnased mured ja rõõmud. Samas tundsin sealsete õpetajate vastu sügavat lugupidamist, sest lisaks oma põhitööle jätkub neil jaksu ja entusiasmi õpetada õhtul ka koolis.

Ühtegi neist õpetajatest ma varem ei tundnud, kuigi vestlustes tuli välja, et mitmega oli mul Eestis ühiseid tuttavaid või sõpru. Küll aga olin ühest õpetajast varem kuulnud. Üks minu kolleege oli Kanadas mõnda aega õppinud ja töötanud ning kui uudis minu reisist temani jõudis, ütles ta, et kohtun seal kindlasti ühe eesti kooli legendi Edgar Marteniga. Lisaks leidsin veebist, et president Lennart Meri on 2000. aastal Edgar Martenile Valgetähe medali annetanud. Kõik see äratas huvi ja Torontosse jõudes ostsin esimese asjana diktofoni.
Esimest korda kohtasin Edgar Martenit õppepäevadel, kus esin­dus­lik sirge seljaga vanem härrasmees jäi naisõpetajate hulgast kohe sil­ma. Mõni päev hiljem avanes mul võimalus teda Eesti maja restoranis intervjueerida.

Piret Kärtner,
Tartu ülikooli inglise filoloogia osakonna lektor
Märkmed: