Eesti Elu
Koolikell! Kas vanimad eestikeelsed kirjaread?
Kultuur 29 Sep 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kohe lõpeb esimene koolikuu, teadmistekuu, mis algas Eestis 1. septembril esimesse klassi minejatel suure pidulikkusega. Ka näiteks Tallinna Kopli lasteaias läksid rühmad lähedalolevasse mereranda, kus toimus lausa kahe vikerkaare taustal nn ristimine uude rühma. Talve jooksul seovad palju lapsed esimest korda sõnad paberil kokku kirjaridadeks, aga millal kirjutati esimesed eestikeelsed kirjaread üldse?

Kultuurimälestiste riiklikus registris (http://register.muinas.ee/) on kirjas, et 1270. a. alguseks oli Kaarma kirik piiskop Hermanni eestvõttel tõenäoliselt üles ehitatud. Ehk siis vahetult pärast saarlaste ülestõusu. Uue võimu ja ideoloogia tugipunktina ehitati kirik muistsesse asustuskeskusse, saarlaste maalinna vahetusse lähedusse. Kivitahvlile raiutu viitab justkui kiriku valmimisele 1407, kuid arvatavasti on see siiski läänekülje 4-nurkse 47 meetrise torni valmimisaasta. Selle sama 15. saj alguses võlviti Tallinna ehitusmeistri juhtimisel kiriku pikihoone ühelöövilisest ümber kahelööviliseks.

On allikaid, mis vihjavad, et tahvlile tahutud kirjastiil ja sõnastus viitab siiski hilisemale ajale kui 1407, st kirjutati tagantjärgi... Aga küllap ikka enne aastat 1535. Siis nimelt ilmus esimene luterlik katekismus, milles alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Raamat trükiti küll Saksamaal, aga selle koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane oli ka eestikeelse osa tõlkija.

Tegelikult on leitud ka varasemaid eesti keelt sisaldavaid tükikesi, näiteks 1219-1220 koostatud "Taani hindamisraamatut", milles on "ligi 500 eesti kohanime väheste muukeelsete andmetega", aga need pole veel päris kirjaread. 1525. aastal ilmus trükist luterlik käsiraamat "Liivimaal kasutatavates keeltes", aga ühtegi eksemplari sellest pole säilinud.

Keeruline oli see eesti keele ilmumine loetavana igal juhul. Varasemal ajal ju nõudis Rooma paavst katoliku kirikus jumalateenistuste pidamist vaid ladina keeles. Kuni XV saj lõpuni ei tohtinud palvetekste tõlkida rahvakeelde ja nii ei jäänud maarahval muud üle kui kirikutes "tukkuda", sest ladina keelest ei saadud aru.

Martin Lutheri algatatud usuliikumise õpetusega saabus lõpuks kirikusse rahvakeelne jutlustamine. Ent ometi keelas selle esimese, 1535. a. ilmunud eesti keelt sisaldava katekismuse õige pea ära Tallinna raad. Selle koostanud ja tõlkinud õpetajad Wanradt ja Koell sattusid aga kohtupinki, süüdistatuna eksimustes Lutheri õpetuse vastu. Sellest kõigist sain teadlikumaks 9. klassi kirjanduse õpikust.

Peetri-Paavli Kerguküla

Millal on peetripäev, millest teade kivisse raiuti? Neid on koguni mitu. 22. veebruaril on esimene, mida nimetatakse ka talviseks peetripäevaks. Teateid sellest, juba 19. saj elavast traditsioonist taandunud püha kohta on aga üksnes Läänemaalt ja Hiiumaalt. (Sel päeval kõlistati kette usside ja metsloomade peletamiseks – tava, mis on seostatav ka katoliikliku Peetri ahelatepäevaga.) 29. juunil on apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev – kelle järgi ka kiriku nimi. See nn suvine peetripäev on aga pigem Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha, kus sel on tugev õigeusukalendri mõju. Kuid need teated on ju hilisemad...

Kuidas tähistati Kaarmal 1407. a. peetripäeva on põnev ette kujutada. Jeesus igal juhul nimetas Peetruse kalju järgi, millele saab ehitada kiriku. Nii see siin sündis ja nõnda sellest kirjutati nii, et maarahvas aru saaks ja mäletaks. Tundkem siis rõõmu vabast omakeelsest kirjutamisest ja lugemisest ning hoidkem seda au sees.

Tore on seegi, et kui on soov ühendust võtta Kaarma Peeter-Pauli koguduse õpetajaga, siis pole rohkem vaja ümbrikule kirjutada, kui Kirikla, Kirikuküla küla, Saaremaa. (Kohalik hääldus Kerguküla.)

Kes veel ei tea, siis kirikla on kirikuõpetaja elamu koos kiriku kantseleiga, mis tavaliselt asub kiriku kõrval. Seda nimetatakse ka pastoraadiks või kirikumõisaks. Ka kirikuküla on omaette laiem mõiste: kiriku juurde kujunenud või kirikumõisa maadel asuv küla.

Enne praegust õpetajat Hannes Nelist teenisid Kaarma Kergukülas torontolastele tuttavad õpetajad: Joel Luhamets 1978-1989 ja Jaan Tammsalu 1989-1992.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus