Konverentsilt “Eesti julgeolek 2016: minu panus”.
Eestlased Eestis 08 Oct 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Einar Eiland

 - pics/2016/10/48494_002_t.jpg

Riigikogu konverentsisaalis toimus 6 oktoobril juba traditsiooniks saanud konverents Eesti julgeoleku hetkeseisust ja perspektiivist. Sündmuse viis läbi MTÜ Eesti NATO Ühing koostöös partneritega. Konverensti eesmärgiks oli välja selgitada meie iga ühe võimalik panus julgeoleku tagamisse ja kuidas seda korraldada.

Konverentsi avasõnad lausus brigaadikindral Meelis Kiili, kes lausus, et mõeldud-mõeldud ja tehtud – tehtud julgeolekut on juba küllalt tehtud. Kui me tahame jõuda julgeoleku tõelise tagamiseni peame jõudma mõeldud – tehtud julgeoleku tagamise kontseptsioonini. Igaühel on kohustus meie riiki kaitsta ja igaüks peab selleks looma ka võimalusi. Meie igaühe kohustus on meie riiki kaitsta ja sellest sõltub meie riigi püsima jäämine – rõhutas Meelis Kiili. Meie kaitsevõime sõltub sellest, kas me teeme otsuseid õigesti ja kas me suudame tagada kogu rahva hüvangu. Seda kõike suudame tagada vaid koostoimes.

Seejärel jätkus konverents diskusioonipaneeliga, mida modereeris Tartu usuteaduste eriala lõpetanud Lauri Hussar. Diskusioonipaneelis osalesid kindralleitnant Riho Terras. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Jüri Luik, Postimehe arvamusliider Erkki Bahovski ja Eesti presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre.

Luik oli seisukohal, et meie julgeolekusituatsioon muutub igapäevaselt. Maailma suurriikide vahelised suhted on pingestumas ja sellest tulenev ettearvamatus on meie julgeolekuoht. Meie julgeoleku oht seisneb selles, et Venemaa valimised on ebademokraatlikud ja olukord on ebastabiilne. Meie Inimesed on väsinud sõjapropagandast. Eesti ajakirjandusmaastikult on lahkunud kaader, kes julgeolekuohte avada suudaksid. See on eesti meedia juhtimismentaliteedi tulemusk ja see on kurb.

Merle Maigre lisas, et korruptsioon on oht, mis loob meile julgeolekuriske, samuti peame panustama küberkaitsesse.

Riho Terrase seisukoht oli see, et ameerika tankid Tapal on meie julgeolekugarantii. Positiivne on see, et just täna saabusid 12 uut lahingmasinat Eestisse. Üldises plaanis on alanud võidurelvastumise protsess. Samuti vajab tõhustamist küberkaitse.

Järgmise ettekande tegi Riigikaitse rakkerühma juht Margo Klaos Riigikantseleist, kes rõhutas, et julgeoleku tagamise lahutamatuks osaks on elankikkonna kaitse. Elanikkonnakaitse printsiibid lähtuvad:

riskidest;
igaühe hakkama saamisest;
jagatud vastutusest;
lahenduse printsiibist – kus lahendus leitakse kõige lähemal asuva lahendaja poolt;
ülesannete ja vastutuse jäävuse printsiibist.

Elanikkonnakaitse on kõigi vastutus.

Seejärel jätkati diskusioonipaneeliga, mida juhtis valitsuse kommunikatsioonibüroo meedianõunik Rasmus Kage. Diskusioonipaneelist võttis osa riigi kriisireguleerimise poliitika eest vastutav asekantsler Hannes Kont, sotsiaalala asekantsler - Rait Kuuse, Eesti linnade liidu tegevjuht Jüri Võigemast ja sisejulgeoleku ekspert Marek Välari. Diskusioonipaneel keskendus meie riigiasutuste toimepidevusele ja esmavajaduste eriti vee kvaliteedi ja kättesaadvuse tagamisele kriisiolukorras. Priit Võigemast Eesti linnade liidu tegevjuht kinnitas, et mitte ühelgi linnal ei ole stsenaariumit selleks kui joogivesi ära on. Peamise probleemine tuvastati ametnike madalat julgeolekuriskide teadlikkust, mis vajaks järgi aitamist.

Saal tegi ettepaneku, et ilmselt eeldaks turvalisusprobleemid teadmistepõhist teadvustamist ja seejärgset olukorrale lahenduse pakkumist. Seda saab ülikoolidega teha siis kui vastav teadustehniline kaadrit saaks omavahel lahenduste pakkumise eesmärgil kokku viia ning seejärel vastastikku täiendkoolitada. Kaasaegsed julgeolekuriskid on interdistsiplinaarsed ja puudub teadustehniline kaader nende teadvustamiseks. Ainus, mida olukorra lahendamisel asemel on ministeeriumite poolt teada saadud on ringmängu mängimine, kus Haridusministeerium ütleb et see ei ole nende rida ja saadab Kaitseministeeriumisse. Kaitseministeerium väidab, et tegemist on hoopis Siseministeerjumi haldusalaga. Siseministeerium saatis olukorra lahendamises Riigikantseleile . Riigikantsele, aga omakorda Kaitse- ja Siseministeeriumisse tagasi. Selline diletantlik julgeolekuprobleemidesse suhtumine näitab tegelikult ära reaalse julgeolekuolukorra teadvustamise ja lahendamise võime. Riigikantselei valitsuse kommunikatsiooninõunik katkestas moderaatorina ülevaate andmise ja lubas olukorra lahendada.

Viimases diskusioonipaneelis osalesid kodanikuühendused ja vabatahtlikud, kes peavad reaalseid probleeme kriisiolukorras lahendama hakkama, sest kindraleitnandid ja kõlavate nimedega ametnikud kriisiolukorras õuepeal olevat veepumpa tööle ei pane ja lastele suppi ei keeda . Selleks ajaks oli raskekahurivägi juba lahkunud.

Diskusioonipaneeli läbiviijaks oli naiskodukaitse koordinaator Ave Proos. Diskusioonipaneelist võtsid osa Anneli Kana MTÜ Kodukant Harjumaa, Kaitseõppe õpetaja Lembit Rosin, Jõhvi Päästekomando töötaja ja kodanikuaktivist Gleb Volodin ja Krista Mulenok Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees Krista Mulenok.

Diskusioonipaneelist jäi kõlama see, et probleemiks on siiski terviklik turvalisusprobleemide lahendusvõime puudumine. Kuid riigikaitse tagamine vajab süsteemset arengut mitte nii, et iga vald või küla leiutab ise kuidas kriisiolukorras käituma peab. Laste ja noortele suunatud tegevus on riigikaitse puhul puudulik ja sõltub pigem aktivistide olemasolust. Kui ka sellised aktivistid olemas on, siis puuduvad rahastuskanalid nende tegevuse finantseerimiseks. Mujal maailmas on sellised aktivistid ja kõrgendatud ühiskonnateadlikkuse ning vastutustundega inimesed ühiskonna alustala. Võimutasand aga suhtub sellistesse patriootidesse nagu eluheidikutesse, keda ei suvatseta isegi ära kuulata. Ometigi on just nemad need, kes peavad reaalses kriisisituatsioonis olukorda lahendama. On kahetsusväärne, et riigikaitse tagamisse ei ole suudetud kaasata isegi jahimehi, kellel on kaitsevõime tagamiseks isegi varustus olemas.

Professor Reet Piiman tegi ettepaneku saalist just keskonnaalase teadlikkuse alase julgeolekuriskide teadvustamiseks. Mis formeerib meie ajutegevuse funktsionaalsuse ja tervislikud näitajad. küsimus on selles kuidas tulla toime olukorraga, kus üle 60% poistest on tervislikud näitajad nii kehvad, et on kaitseväe kõlbmatud. Kahjuks ei lastud professoril ajanappuse tõttu teemat laiemalt avada.

Päeva võttis kokku kindralleitnant Johannes Kert. Tema sõnade kohaselt sõda on kriis. Kui oleme valmis keerukamaid kriise lahendama, siis saame hakkama ka lihtsamate kriisidega. Rahva kaitsmine on kaitsevõime lahutamatu osa. Küsimus on selles kas meie Harisusministeerium, Rahandusministeerium või Kultuuriministeerium ikka teab milline on tema roll kriisis või kriisisituatsiooni ennetamises? Ma loodan et sellega hakatakse tegelema. On kahetsusväärne et meie peaminister täidab valitsusistungitel vaid koosoleku läbiviia rolli mitte riigikaitse korraldaja rolli. Et enda kaitsevõimet tagada peaks olema elementaarne võimekus vähemalt laskemoona tootmiseks. Eestil sellist võimekust täna ei ole. See kes ei taha ennast kaitsta, seda ei tulda ka kaitsma.

Konverentsil viibimine pani mind küsima endalt, millest siis ei räägitud ja millest ei tahetud rääkida. Ei ta tahetud rääkida füüsikalistest, keelmilistest keskonnateguritest, mis tegelikult määravad meie kaitsevõime ja füüsilise võimekuse seda korraldada. Ei räägitud sõnagi toidujulgeolekust, geneetilisest julgeolekust, kultuuriliselt julgeolekust ega meediasõdadest. Ei räägitud genotsiidirelva rakendamisest meie aladel, mille arsenal ulatub AIDSI leviku tagamisest kuni narkomaania ja elektriväljade mõjuni. Ei räägitud religioonide hävitavast mõjust põliskultuuridele. Ei räägitud selleks miks meie ülikoolid ei ole kaasatud teadmistepõhiste lahenduste väljatöötamisse et ühiskonna jätkusuutlikust tagada ? Miks oleme loonud riigi, kus väga paljud pereisad peavad Soomes tööl käima? Miks meie ühiskonnas on stressifaktorist kujunenud tapariist enda ühiskonna hävitamisel ? Miks ei räägitud mitte sõnagi meditsiinilisest julgeolekust ? Antud julgeolekukonverents jättis ajanappusel vastuseta need mitmeid küsimused. Sooviksime edaspidi jõuda mõeldud tehtud lahendusteni, mille brigaadikindral Meelis Kiili välja tõi ja mille kohaselt peaksime jõudma mõeldud tehtud arusaamani riigikaitsest.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus