Kohtumine Kanada Liberaalse Partei esindajate – ametliku parlamentaarse opositsiooni välispoliitika kriitiku Bob Rae ja riigikaitse kriitiku Bryon Wilfret’iga – pakkus 12. aprilli õhtul Tartu College’i saalis unikaalse võimaluse avalikult arutada koos ülalnimetatud kogenud poliitikutega Kanada tegevust ning hoiakuid Eesti, Läti ja Leedu suhtes. Kuigi seda temaatikat on käsitletud kinnistel koosolekutel ja akadeemilistel konverentsidel, haarab selline arutelu tavaliselt poliitikute tähelepanu üpris harva.

Kõnekoosoleku organiseerisid Bryon Wilfret’i valimispiirkonna liberaalid tulutoova õhtuna. Peakorraldaja Marcus Kolga mainis õhtut sisse juhatades, et osavõtjatel on võimalus kuulata liberaalide välis- ja riigikaitse eksperte ainetel, mis harva esinevad Kanada meedias, kuigi nende suhteline osatähtsus Kanada välispoliitika kujundamisel ei ole sugugi väike.

Mõlemad kõnelejad tõid oma avasõnavõttudes esile sidemeid leedulaste ja eestlastega. Bob Rae ja tema abikaasa esivanemad on leedu päritoluga. Rae on ka Leedut külastanud, viibides Sajudise esimestel valimistel vaatlejana 1990. a. ning kohtunud Leedu tippjuhtidega ja arutanud seal toimuvat. Lisaks on Rae’del olnud eestlastest naabrid ja lähedased sõbrad. Wilfret on Eestit külastanud, põhjalikult uurinud Eesti olustikku; ta tunneb mitmeid eestlasi Kanadas ning peab oma lähedasteks kolleegideks Marcus Kolgat ja Uno Jaasoni.

Järgnevalt hargnenud diskussioon puudutas mitmeid Kanada välispoliitika aspekte ja Balti riikide seost nendega. Siinjuures valik erinevatest sõnavõttudest:

Wilfret: (Film) „Singing Revolution“ on haruldane näide rahvast, kes rahumeelselt ja enesekindlalt oskavad päästa inimesi kurnavast totalitaarsest ikkest. NATO alusdokumendi 5. artikkel on arusaadavalt tähtis Balti riikidele, mida Kanada ja NATO peavad austama. (Artikkel 5 nõuab kollektiivset kaitset juhul, kui üks NATO liikmesriik satub rünnaku alla.) Eesti oli esimene NATO riik, kelle vastu pandi toime küberrünnak väljastpoolt. On vaja ühiselt moodustada vastavat kaitset.

Rae: Venemaa pole sisuliselt palju muutunud peale N. Liidu kokkuvarisemist. Kanada peaks käituma Venemaaga enesekindlalt ja julgelt, aga samaaegselt ka ettevaatlikult. NATO artikkel 5 peaks võrdsustama küberrünnakuid militaarsetega. Kanada võiks moodustada ametliku dokumentatsiooni keskuse, saavutamaks kommunismi kuritegude hukkamõistmist riiklikul tasandil. Me ei peaks taluma Venemaa agressiivsust. On täheldatud, et võõrsil asuvad ühiskonnad esitavad sageli radikaalsemaid seisukohti, kui kodumaal seda tehakse.

Rasmus Lumi, Ottawa Eesti Vabariigi Suursaatkonna ajutine asjur: Kanada reageeris hiljutisel NATO tippkohtumisel soosivalt Ukrainale ja Gruusiale liikmesuse tegevuskava andmisse. Küsimus: kas Kanada on viimasel oma hoiakut resoluutsemalt ja selgemalt väljendanud?

Juris Treifelds, politoloogia professor: Venemaad tuleb aktiivselt hõivata sisulisse dialoogi. Kommunismi kuritegude dokumentatsiooni keskuse loomine on tähtis.

Laas Leivat, diskussiooni moderaator: Kuigi Balti riigid on pea iga päev Moskva-poolsete ähvarduste ja süüdistuste sihtmärgiks, ei lase nende valitsused ja välispoliitika kujundajad sellistest propagandarünnakutest end heidutada.

Uno Jaason tänas sõnavõtjaid ja kuulajaid huvitava ja elava arutelu eest ning väljendas lootust, et selletaolisele esimesele foorumile järgnevad edaspidi teisedki.

Märkmed: