Eesti Elu
Kommentaar: Venelased mässavad
Arvamus 06 Feb 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eelmisel nädalavahetusel edastas BBC telepilte Moskvast, kus kesklinna tänavatele olid meelt avaldama tulnud tuhanded Vene opositsiooniparteide esindajad, teiste seas kommunistid oma erepunaste lippude ja loosungitega. Sellele järgnesid analoogilised miitingud mitmetes teisteski Vene linnades. Vladivostokis toimunust andis põhjaliku ülevaate Adrian Blomfield briti väljaandes The Telegraph (1.02.)

Kõikjal nõuti valitsuse ja peaminister Vladimir Putini tagasiastumist, aga ka NSV Liidu taastamist, tööpäevade lühendamist, elektri, kütte ja kaupade hindade alandamist, koondamiste lõpetamist jne. Vladivostokis on eriliseks probleemiks kõrgete tollide kehtestamine Jaapanist imporditavatele pruugitud autodele, mis on kohalikele andnud tööd ja sissetulekut. Venemaal pole muidugi ühtset opositsiooni, see on killustunud ja haraline oma erinevate soovide-taotlustega.

Moskva meeleavaldusel vahistati 40 inimest, kelle seas oli Venemaa paremäärmuslaste juht Eduard Limonov. Vladivostokki lennutati aga miitingut laiali ajama Moskva miilitsaüksusi.


Majanduskriisi mõju Venemaal


Jah, globaalse finants- ja majanduskriisi haarmed on nüüdseks sirutunud ka Venemaale, põhjustades seal suurt kaost. Massiline töökohtade vähenemine, rubla väärtuse langus ja hindade kontrollimatu tõus on praeguste rahutuste põhjuseks.


Tööhõive olukord on kohutav – ca miljon töötut ja nende arv tõuseb pidevalt, näiteks jaanuaris 6% võrra. Vene valuuta on kaotanud maailmaturul oluliselt oma väärtust, olles praegu üks nõrgemaid ja langenud viimase 11 aasta madalaimale tasemele. Ka õlihinna langus on andnud hoobi Vene majandusele. Ennustatud 200-st dollarist naftabarreli eest on järele jäänud alla veerandi ja peatse hinnatõusu lootused näivad olevat kahtlased.

See kõik on põhjustanud tööstuse kängumist ja kustutanud välisinvesteerijate huvi Vene ärivõimaluste vastu. Arvatakse, et sealne majandus prantsatab lõplikult põhja eeloleval kevadel.

Selle masendava reaalsuse taustal tasub meenutada Putini esinemist äsjasel Davose ärifoorumil, kus ta sarjas lääneriikide valitsusi, kes sekkuvat liiga aktiivselt majandusse ja kiitis oma Venemaa majandust, mis olevat kindla kontrolli all.

Putini ajastu jaoks ennenägematud mässud ja kasvav rahulolematus Kremliga panevad Vene võimumehi muretsema. Mis saab edasi? Seda enam, et nendes väljaastumistes nähakse ühiseid jooni nn värviliste revolutsioonidega Ukrainas ja Gruusias. Uued, veelgi ulatuslikumad massimeeleavaldused on aga juba kavandatud 23. veebruarile.


Eesti endine Moskva suursaadik Mart Helme leiab, et Venemaad tabanud sügav majanduskriis ja sellest tingitud üha sagedasemad meeleavaldused on võimudes hirmu tekitanud. Miks seal muidu nii valuliselt igale väiksemalegi meeleavaldusele reageeritakse?


Mõrad Putini-Medvedevi tandemis?


Samaaegselt valitsusvastaste miitingutega toimusid valitsust toetava partei Ühtne Venemaa liikmete ja nende pooldajate kogunemised, kus kanti president Dmitri Medvedevi ja Vladimir Putini pilte, neid ülistavaid loosungeid ning toetati resolutsiooni, milles öeldakse, et Putin ja Medvedev on see jõud, mis toob riigi kriisist välja. Kuidas on aga tegelikult selle „Putini ja Medvedevi jõuga“?


Vaatlejad kergitavad kulme – kuidas siis nii, peaminister Putin on ju venelaste silmis iidol, kelle erakordselt kõrgeid toetusprotsente on kõik maailma riigi- ja valitsusjuhid aina kadestanud. Ehkki arvamusküsitluste põhjal puhkab Putin praegugi mõnusalt loorberitel, nautides oma rahva 80%-list toetust, nõutakse nüüd tema tagasiastumist!

Putini dikteerimisel on Venemaal viimased 9 aastat nurisemata ja rõõmuga astutud. Tema suurimaks teeneks peetakse Vene majanduse ülesehitamist.
Ta on olnud kogu selle aja oma rahvale suureks inspiratsiooniks, kinnitavad sealsed ametlikud allikad.

Vene poliitika eksperdid on aga märganud, et president Dmitri Medvedev püüab praegusel dramaatilisel ajal hoopis eemalduda peaminister Putinist, kritiseerides viimase juhitavat valitsust (hoidudes siiski Putinit ennast nimetamast). Finantskriis on Medvedevile andnud tänuväärse võimaluse tiivasirutuseks, ja Putin polevatki enam capo di tutti capi (kõigi bosside boss).


Blomfieldi arvates üritab Medvedev kujundada oma väikest, kuid tähelepanuväärset ja sõltumatut võimubaasi, mis on viinud Putini-Medvedevi suhete halvenemisele viimastel nädalatel.

Helme sõnul on aina enam märgata, et Venemaa vapikotka kaks pead ehk teisisõnu president Medvedev ja peaminister Putin, ei vaatagi enam ühes suunas. On ka täheldatud, et Vene oligarhid joonduvad Medvedevi selja taha ja jõustruktuuride esindajad on jäänud truuks Putinile.
Teisalt arvatakse, et poliitiliste ja majanduslike kogemusteta Medvedev ei suuda Putini toetuseta kuigi kaugele jõuda, mistõttu nad peavad siiski ühise keele leidma.

•••

Moskva Carnegie Centre’i analüütik Nikolai Petrov hindab praegust olukorda järgmiselt: „Õnnetute inimeste arv maailmas kasvab pidevalt, eriti suur oht on linnades, kus kohalik tööstus on kokku varisenud ja inimesed töö kaotanud.“ See puudutab eeskätt Venemaad, kus paljud suurettevõtted on juba oma uksed sulgenud ja töötute armee aina kasvamas.

Kui suure ohuga on tegemist; milliseks kujuneb tegelikkus ja kuidas käesolev kriis laheneb, selgub edaspidi. Ajad on ju igal pool rasked ja halvad, mitte ainult Venemaal.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus