mkm.ee, 11.04.2012
Veebruaris püsis eksport jätkuvalt tõusujoonel, näidates aasta taguse ajaga tugevat 16%-list kasvu. Keskmise kasvuga samal tasemel suurenes eksport kõikidesse meie olulisematesse ekspordisihtriikidesse Rootsi, Soome, Venemaale ja Saksamaale.
Viimastel kuudel on näidanud ka nende riikide majandus paranemise märke. Samas oli ekspordi suhteliselt kiire kasvu taga veel ka eelmise aasta veebruari küllaltki madal võrdlusbaas.
Impordi kasv kiirenes veebruaris oluliselt ja ulatus 25%-ni. Impordi kiiret kasvu mõjutasid mõned ühekordsed tehingud transpordivahendite osas ja kütuste sisseveo oluline suurenemine. Ka impordi aastagune võrdlusbaas oli veebruaris veel madalal tasemel. Jaanuariga võrreldes kasvas import 10% ja eksport 3%.
Ekspordi tugevat aastakasvu toetasid veebruaris enim kütused (kasv 33%), keemiatooted (kasv 30%) ning metallid ja metalltooted (kasv 22%). Kütuste osas oli kiire kasvu taga osaliselt ka nafta maailmaturuhinna tõus. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete väljavedu kasvas aastaga kümnendiku võrra.
Transpordivahendite sissevedu kasvas eelmise aasta veebruariga võrreldes enam kui poole võrra, mille taga oli eelkõige kahe lennuki ja raudteevagunite sisseost. Kütuseid imporditi 31% enam kui aasta tagasi ja keemiatooteid 27% rohkem. Masinate ja seadmete sissevedu suurenes sarnaselt ekspordiga 10%, millest suurem osa läheb sisendiks eksportkaupade valmistamiseks.
Impordi oluliselt kiirema kasvu tulemusena võrreldes ekspordiga tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk veebruaris 138 miljoni euroni, mis oli eelmisest kuust kaks korda suurem ning aastatagusest perioodist 2,7 korda kõrgem. Enim tõstis bilansi saldo negatiivsust transpordivahenditega kauplemine.
Märtsis võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude kasvu, kuid eelmise aasta võrdlusbaas on juba oluliselt kõrgem, mistõttu ekspordi ja impordi aastakasvud võivad jääda alla selle aasta esimestele kuudele. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus märtsis osalenud tööstusettevõtetest 18% teatas eksporttellimuste jõudmisest üle tavalise taseme, mis oli 6-protsendipunkti enam kui veebruaris. 54%-l firmadest jäid tellimused tavapärasele tasemele ning 28% ootas tellimuste vähenemist (veebruaris 31%).
Kuigi märtsis majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna natuke langes, siis Rootsis majandususaldus suurenes oluliselt (tõus 6.6 punkti) ning eriti tuntav paranemine toimus Rootsi tööstus-, teenindus- ja kaubandussektoris. Märtsis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel peale Rootsi vaid Eestis, Lätis ja Saksamaal. Soomes majandususaldus langes veidi alla pikaajalise keskmise.
(
http://www.mkm.ee/kommentaar-v... )
