Mõnede vaatlejate hinnangul on maailm tagasi langemas demokraatia-eelsesse autoritarismi ehk poliitilise kultuuri mõttes — peaaegu koopaelaniku tasemele. Eriti täheldatav on see riikides, kus demokraatia on juba mõnel määral juuri ajanud, kasvõi ainult nimeliseltki, nagu külma sõja lõpul vabanenud N Liidu vasallriigid või mõned diktatuurirezhiimid Aafrikas ja Aasias.

Tegu näib olevat koordineeritud liikumisega Vene presidendi Vladimir Putini taktikepi all, ütleb Washington Post'i kolumnist Fred Hyatt, jätkates: „Mis on märkimisväärne — kuid seni harva ära märgitud — on see, et Putin on saanud ühe aktiivse liikumise juhiks ja embleemiks, mille eesmärgiks on võidelda demokraatia leviku vastu. Nagu mulle selle uudse nähtuse kohta ütles Senati välissuhete komitee esimees Richard Lugar: „Tegu näib olevat sellega, et autoritaarsed valitsused on asunud vasturünnakule“.“ (WP 10. juuli.) Lugar on tõenäoselt välispoliitikast kõige paremini informeeritud senaator kogu Kongressis.

Sihtasutuse National Endowment for Democracy (NED) president Carl Gershman selgitab Post'i kolumnistile, et autokraatia vasturünnak demokraatiale tuleb tüüpiliselt „hübriid-rezhiimide“ — st nende rezhiimide poolt, mis külma sõja lõppedes lubasid kindlustada kodanikuõigusi ja lasta valitsusvälistel organisatsioonidel tegutseda, ja nüüdki veel püüavad (välispropaganda huvides) säilitada mingeid demokraatia elemente nagu nt (manipuleeritud) valimisi. Kuid nende meetmete varjus nad tegelikult likvideerivad demokraatiat. Tarvitseb vaid mainida Radio Free Europe'i / Radio Liberty enam kui 30 saatejaama äsjast sulgemist president Putini poolt Venemaal.

Putin on tõepoolest salgamatult põhistanud selle liikumise mõlemad alustalad: 1) Moskva soosing despootidele ja 2) repressioon vabadust ihkavaile riikidele. Esimese näiteks on Valgevene kommunistliku diktaatori Aleksandr Lukashenko hellitlemine ja teise näiteks — Ukraina läänesõbraliku presidendi Viktor Jushtshenko tagakiusamine Moskva poolt. Balti riigid näivad Moskva terminoloogia järgi kuuluvat „Ukraina kategooriasse“, st nende riikide hulka, keda Putin püüab „Valgevene kategooriasse“, st orjaseisusesse, suruda.

Kuid Washington Times'i kolumnist Michael Barone on veendunud, et see vasturünnak demokraatiale ei ole siiski mingi ülemaailmne nähtus, vaid pigem kohaliku tähendusega protsess. Barone analüüsib Kesk- ja Lõuna-Ameerika riikides viimasel ajal toimunud valimisi ja jõuab järeldusele, et nt NAFTA (see on Põhja-Ameerika Vabakaubandusvööndi) riikides — Kanadas, USA-s ja Mehhikos on käigus otse vastupidine protsess, nimelt valitsusvõimu siire autoritarismi sugemetega erakondadelt vabadusmeelsematele parteidele. Barone kirjutab: „Märkimisväärne on see imposantne sümmeetria kolme NAFTA riigi — Mehhiko, Kanada ja Ühendriikide hiljutiste valimistulemuste vahel. Kõik valisid endale (kuigi napi häälteenamusega) keskparempoolsed valitsused... Kõigis kolmes said lüüa erakonnad, kes lugesid end ainuõigustatuks kogu rahvast esindama — demokraadid USA-s, liberaalid Kanadas ja IPR Mehhikos —, kuid olid diskrediteeritud skandaalidest, kui nad välja hääletati.“ (WT, 11. juuli.)

Kolumnist möönab, et Venetsueela äärmusvasakpoolsel presidendil Hugo Chavezil on oma maailmajaos teatav mõju, kuna nt Boliivias valiti presidendiks tema soosik Evo Morales. Kuid see mõju näib olevat piiratud, sest Peruus ja Colombias said Chavezi soosikud lüüa, meenutab Times'i kolumnist.

Keskparempoolsed rezhiimid kolmes suures NAFTA-riigis võitsid Barone hinnangul peamiselt seetõttu, et nad tõotasid rahvale muutust, eelkõige erasektori toetamist, stimuleerimaks majanduskasvu ja uute töökohtade loomist — vastupidi lüüasaanud parteidele, kes pooldavad status quo säilitamist, suurenevaid riigikulutusi ja ametiühingute kitsendamatut võimu. Lühidalt kujutab see peatükk Ameerika mandri ajaloos endast tüüpilist näidet võitlusest sotsialismi ja klassikalise liberalismi ideede vahel.

On julgustav tõdeda, et kui Ida-Euroopas taotlevadki minevikujõud autokraatia restaureerimist, siis Põhja-Ameerikas seisavad tulevikujõud valvel demokraatia kaitseks.

Märkmed: