Eesti Elu
Kommentaar: USA poliitilise palge muutumine
Arvamus 05 Nov 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
2. novembril olid USAs vahevalimised, mis toimuvad iga 4 aasta tagant peetavate presidendivalimiste vahel. Teisipäevastel valimistel valiti Kongressi esindajatekoja täiskoosseis – 435 saadikut – ja 37 senaatorit sajast. Samuti olid 37 osariigis kaalul kubernerikohad, 46 osariigis valiti uus parlament. Valimiskampaania hind oli rekordiline – 4 miljardit dollarit!

Valimised kui maavärin

Nii iseloomustas Sarah Palin eelmisel pühapäeval Fox News saates saabuvaid vahevalimisi. Tal oli õigus – vabariiklaste võit esindajatekojas osutus ülivõimsaks, mida kommentaatorid võrdlesid looduslike mõistete abil kas maavärina või tsunamiga.

Enne valimisi oli demokraatidel ülemkojas 57 kohta ja vabariiklastel 41, nüüd said demokraadid 50 ja vabariiklased 46 kohta. Kumbki partei ei saanud siiski üle 60 koha, mis on vajalik seadusandluse oma kontrolli alla saamiseks. 435-liikmelises esindajatekojas oli demokraatidel 256 ja vabariiklastel 179 kohta, nüüd aga vastavalt 186 ja 239 kohta. Vabariiklased suurendasid oma kohtade arvu 60 võrra, mis on suurim võit enam kui 70 aasta jooksul ja tähendab, et neil on nüüd Kongressi alamkojas vähemalt 239 kohta – märksa rohkem kui 218, mida oli vaja enamuse saavutamiseks. Kibeda kaotuse pidid aga vabariiklased vastu võtma Nevadas, kus senati enamuse praegune liider Harry Reid edestas Tea Party kandidaati Sharron Angle’it.

Valimistel mängis ootamatult suurt rolli ülikonservatiivne kodanikeühendus Tea Party, kes toetab valitsusaparaadi vähendamist ja kulutuste piiramist. Need põhimõtted on tänapäeval populaarsed.

Rahulolematu rahvas

Uudistekanali CNN küsitlused näitavad, et ameeriklased pole rahul valitsuse poliitiliste prioriteetidega. Vaid 8% usutletuist väitsid, et nad on huvitatud president Obama tervishoiureformist, seevastu 52% pidasid tähtsaks majandusprobleeme ja eriti tööhõive olukorda. Obama on aga nähtavasti nii ametis olnud oma isikliku ja demokraatide maine kujundamisega, et on unustanud valijate huvid.

Kuid valijad on üsna pessimistlikud ka vabariiklaste võimekuse suhtes. Nii demokraatide kui vabariiklaste pädevust hinnati majandusprobleemide lahendamisel võrdselt 32%-ga. 30% usutletuist arvas, et võimuparteidel pole mingit vahet ja 6% ei osanud oma hinnangut anda. Umbes 40% valijatest ütlesid, et nad on rahanduslikult halvemas seisus kui kahe aasta eest. Üle kolmandiku ameeriklastest andsid enda sõnul teisipäeval hääle vabariiklastele seoses pahameelega valitsuse poliitika suhtes. On võimalik ja tõenäoline, et just selle rahulolematusega saab seletada Tea Party üha kasvavat populaarsust.


Presidendi referendum

Küllap mäletavad lugejad veel kahe aasta tagust eufooriat, mis valitses president Barack Obama valimisvõidu ajal. Kahjuks pole ta aga suutnud lubatud muudatusi ellu viia, sest ülemaailmne majandus- ja finantskriis tõmbas sellele kriipsu peale.

Kui nõustuda Kanada kolumnisti Rex Murphy’ga, siis kujutasid käesolevad valimised USAs endast referendumit president Obamale, kes on tema sõnul Valges Majas käitunud üsna isepäise ja kangekaelse riigijuhina. Presidendi meelisprojekt, tervishoiureform, mida rahvas on ristinud Obamacare’iks, on ebapopulaarne. Selle peaaegu vägivaldne läbisurumine Kongressis on Murphy hinnangul enneolematu pretsedent USA ajaloos, millega tõrjuti tagaplaanile kriitiliselt halb tööhõive olukord. Ehkki Ühendriikide majandus kasvas tänavu III kvartalis 2%, on see ikka veel nõrk ja võimetu kõrge tööpuudusega võitlemiseks.

Vaatlejad kritiseerisid Obama esinemist teisipäevasel pressikonverentsil, kus ta ütles, et tunneb end alandatuna; väljendas valmisolekut teha vabariiklastega koostööd ning möönis, et demokraadid pole kuulanud rahva soove, kuid ei pakkunud mingeid konkreetseid ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Mida lubavad vabariiklased?

Republikaanide valimiskampaania toetus neljale sambale: madalamad maksud, parem Medicare, kaitsealaste kulutuste kärpimise lõpetamine ja eelarvedefitsiidi kiire vähendamine. Kas nad suudavad seda programmi aga ellu viia, omamata senatis enamust ja seistes silmitsi presidendi vetoõiguse võimalusega?

Et vältida teravaid vastasseise, peaksid vabariiklased tulema välja värskete ideedega ning ilmutama head tahet ja koostöövalmidust. Näpuga näitamise ja kritiseerimise aeg on nüüd möödas. John Boehner’it, kellest saab Esindajatekoja uus spiiker, tuntakse just sellise mehena – kompromissivalmis sillaehitajana, kes ei loobu aga oma põhimõtetest. Meenutagem tema vastust president Obamale, kes ebaõnnestunud sõnadevalikus nimetas vabariiklasi oma vaenlasteks. Boehner ütles: „Kahjuks on meil täna president, kes kasutab sõna „vaenlane“ oma kaaskodanike suhtes .... Härra president, on olemas sõna inimeste kohta, kel on julgust kõnelda vabaduse, konstitutsiooni ja väiksema valitsuse kaitseks. Me ei nimeta neid vaenlasteks. Me nimetame neid patriootideks.“ Sellest hoolimata teatas Boehner 3. nov. Christian Science Monitor’is ilmunud intervjuus, et on valmis presidendiga koostööd tegema.

Käesolevad valimised keerlesid küll poliitika ümber ja muudavad USA poliitilist nägu, aga need viitasid ka sügavamale kriisile USA ühiskonnas ning pöörasid valijate pilgud fundamentaalsetele väärtustele, mis olid Ameerika Ühendriikide rajajatele tähtsad – põhimõttekindlus, sõnavabadus, moraal, usk ja julgus. Need tähtsad põhimõtted on viimasel ajal kahjuks mähkumas poliitilise korrektsuse halli loori. Loodetavasti seab jaanuaris tööd alustav Kongressi uus koosseis need jälle aukohale.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus