Kommentaar: Ukraina näljahäda kui tahtlik terroriakt
Arvamus 08 Dec 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
28. novembril tunnistas Ukraina parlament ühe 20. sajandi suurema kuriteo — Stalini juhtimisel kunstlikult Ukrainas tekitatud näljahäda ehk holodomori genotsiidiks. Juba varem olid seda teinud 10 riiki eesotsas USA-ga.

Holodomor tähendab Ukraina jaoks rahvuslikku tragöödiat. Aastatel 1931–1933 hukkus kunstlikult tekitatud näljahäda tagajärjel kuni 10 miljonit inimest ehk kolmandik tolleaegsest rahvastikust. Koos Kaukaasia ja Kasahstaniga, kus Stalin rakendas talurahva kallal samal ajal analoogset kuritegelikku süsteemi, küünib ohvrite arv 14 miljonini.

1933. a rahvaloenduse andmed olid toimepandud terrori tõttu Kremlile sedavõrd ehmatavad, et loenduse tulemused tühistati ja see viidi uuesti läbi 1939, kui olukord oli juba mõnevõrra paranenud.



Holodomori elluviimine

1920ndate lõpul ja 30ndate algul Moskvast Ukrainasse kolhoose organiseerima tulnud kommunistid nägid imestusega, et rahvas hoidis rohkem nn kulakute kui kompartei poole. Kolhoosidega liitumise asemel müüsid nad oma loomad maha või tapsid need pigem. Seda kuuldes otsustas Stalin kasutada terrorit nende selgroo murdmiseks. Selleks saadeti Ukrainasse 25.000 KGB-last ja kommunisti.

Genotsiid algas karmide dekreetidega toiduainete kogumise tõhustamiseks. 6. detsembril 1932 vastu võetud määrusega keelati külade varustamine toiduainetega ning kästi konfiskeerida ka talupoegade rahalised vahendid. Ukraina võeti blokaadirõngasse.

Ukrainat on erakordselt viljaka pinnase tõttu nimetatud Euroopa leivakorviks. Isegi muistsed kreeklased said neilt aladelt oma leiva Platoni ja Sokratese päevil.

Ehkki 1932. a koguti Ukraina põldudelt erakordselt rikkalik saak, viisid Moskva punategelased ja nende kohalikud käsutäitjad vilja jm toiduained põllumeeste kodudest ära. Pealtnägijate sõnul võtsid KGB-lased isegi ahjudes küpsevad leivad kaasa. Selle tulemuseks oli üleüldine nälg. Kommunistid ise väitsid, et nälg oli põhjustatud kehvast saagiaastast (!).

Nälgivad maainimesed ujutasid linnad üle. Kuna seal kehtis aga toiduainete ostmiseks talongisüsteem, polnud midagi võimalik osta ja nii olid ka linnad nälgijaid ja surijaid täis. Ukrainast põgeneda üritajaid tappis piiridele paigutatud punaarmee. Inimesed liikusid ringi kui luukered, sõid rohtu, puukoort ja koduloomi.

Käimas oli ka propagandasõda;jõukamaid talupoegi tembeldati riigile ohtlikeks. Miljonid inimesed viidi Siberisse ja Kaug-Itta, tuhanded lasti kohapeal maha, kümned tuhanded surid loomavagunites või Siberis külmast, näljast ja kurnatusest. Meile, eestlastele, kõlab see kõik tuttavlikult.

See teema oli täielikuks tabuks endises N. Liidus, kuid huvitaval kombel jõudis ta dokumentaalfilmina 1989. a, kui juba pisut vabamad tuuled puhusid, Kesktelevisiooni programmi.

Holokaust ja holodomor

Sõna holokaust on ühend kreekakeelsetest sõnadest holos (tervik) ja caustos (põletama), mis tähistab juutide hävitamist Hitleri poolt II maailmasõja eel ja ajal.

Holod tähendab ukraina keeles nälga ja mormassilist surma. Holodomor sarnaneb seega holokaustiga mitte ainult kõlaliselt, vaid ka sisuliselt, sest mõlemad on inimsusevastased kuriteod, nii oma ulatuselt kui koosseisult. Vahe on aga selles, et holokaustist teavad lapsedki, kuid holodomor on alles nüüd, üle 70 aasta hiljem sattunud lääne pressi fookusesse.

Briti ajaloolane Robert Conquest kirjutab oma raamatus „Leinalõikus”, et natsid võeti pärast sõda kinni ja sellega kõik lõppes. Nad on alati oma tegevusest selgelt rääkinud. Stalin aga ei öelnud kunagi, et ta kavatses kedagi surnuks näljutada, vaid võttis lihtsalt toidu ära.

Kanada kodanikuvabaduste ühingu Ukraina-keskuse direktor Ljubomir Lutshjuk nendib, et vastupidiselt natsi-Saksamaa purustamisele lagunes N. Liit ise, muutes üksnes oma värvi. „Siin ei ole olnud Nürnbergi protsessi, mis oleks toonud tuhanded, kui mitte sajad tuhanded inimesed kohtu ette,” kirjutab Lutshjuk.
Mõned vaatlejad on veendunud, et Hitler ammutas holokausti idee just holodomorist.

Moskva reaktsioon

Ülalmainitud seaduse menetlemine Ukraina parlamendi ülemraadas läks üle kivide ja kändude. Venemeelne peaminister Viktor Janukovitsh tegi ettepaneku sõna genotsiid asmel kasutada terminit „tragöödia”, juhtides tähelepanu sellele, et näljahäda kuulutamine genotsiidiks võib rikkuda suhted Moskvaga.

Esialgse versiooniga võrreldes ei sätesta seadus karistusi genotsiidi eitamise eest (kuigi nimetab seda kuriteoks), samuti ei nimeta seadus nälga genotsiidiks Ukraina rahvuse, vaid Ukraina rahva vastu. Viimane parandus pidanuks aitama vältida etnilisi pingeid ning Venemaa võimalikku solvumist, sest holodomori ohvrite hulgas oli ka venelasi. See oli aga naiivne lootus, sest Moskva negatiivne reaktsioon ei lasknud end kuigi kaua oodata. Välisministeeriumi pressiesindaja Mihhail Kamõnin hoiatas kohe Ukrainat küsimuse politiseerimise eest. Vene riigiduuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatchev tõttas teatama, et mingeid legaalseid tagajärgi Ukraina seadusega Venemaa jaoks ei kaasne.

30. nov õhtul heitsid kolm noorukit Moskvas Ukraina saatkonnale kolm lõhkekeha. Vastutuse rünnaku eest võtsid enesele natsionaalbolshevikud ning Euraasia Noorte Liit. Nende avalduses heidetakse Kiievile ette Venemaa süüdistamist genotsiidis.

•••
Ehkki holodor pühiti mitme põlvkonna ukrainlaste mälust, on tähelepanuväärne, et Kanada ukraina miljoniline kogukond oskas ja suutis koguda ning säilitada selle ajaloolise tragöödia materjale ja üksikasju, et need siis sobival hetkel tõrvikuna üle anda oma rahvuskaaslastele kodumaal. Selle eest on nad pälvinud kodu-ukrainlaste suurima tänu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus