Kommentaar: Ühiselt alkoholi liigtarvitamise vähendamisele
Arvamus 05 Apr 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Enno Kross
Karskusühenduse AVE juhatuse aseesimees
TÜ Kliinikumi neurointensiivravi osakonna arst


Taasiseseisvunud Eesti on majandusarengus teinud märkimisväärseid edusamme ja me oleme võrreldavad teiste Euroopa riikidega Rahva tervisenäitajate poolest oleme Euroopa Liidus (EL) aga lõpukohtadel.

Projektis Eurocare — „Euroopa ja selle riikide alkoholipoliitika, alkoholist põhjustatud kahjude vähendamine – [i]Bridging the gap („Sild üle tühimiku”) põhimõtted” peetakse esmatähtsaks alkoholist põhjustatud tervisliku, sotsiaalse ja majandusliku kahju vähendamist.

Eestis sureb alkoholiga seonduvate vigastuste ja haiguste tagajärjel ca 2000 inimest aastas (1936.a 140). Eesti meeste keskmine eluiga on EL-i riikidest kõige lühem. Tulesurmade arvnäitaja poolest oleme EL-is esikohal. 2006. a hukkus tules 164 inimest, mis on alates 2001. aastast suurim. 70 (43%) olid tulekahju hetkel alkoholijoobes. Veeõnnetustes hukkunutel esines alkoholijoove 75%-l juhtudest.

Alkoholiga seonduvad vigastussurmad on jäämäe tipp. Eestis kohutava ulatuse võtnud alkoholi liigtarvitamise tagajärgedega puutuvad pidevalt kokku meedikud ja politseinikud. Alkoholi kuritarvitamist näevad ka Eesti külastajad. Senini on pimedaks ja kurdiks meedikute ja avalikkuse pöördumistes esitatud alkoholi liigtarvitamise ettepanekute vähendamiseks jäänud meie juhid.

Tartu Ülikooli Kliinikumi traumapunkti arstid Merike Sheffer, Aavo Metsmägi ja Kaarin Pintsaar on analüüsinud aastatel 1988-2004 TÜ Kliinikumi traumapunkti pöördunud vägivallast põhjustatud vigastustega patsientide soolist ja vanuselist struktuuri, vigastuste iseloomu, nende tekkimise asjaolusid ning vigastuste saamise aega ning kohta. Sel ajavahemikul on oluliselt kasvanud vägivallast põhjustatud traumade arv. Vägivalla tõttu kannatavad kõige sagedamini 20–30aastased mehed. Vägivallaohvrite hulgas on oluliselt kasvanud joobnud meeste osakaal. Kasvab koolivägivalla ohvrite arv.

Tartu Ülikooli Kliinikumis ravitakse igal aastal umbes 2500 vigastustega patsienti statsionaaris. Aastal 2005 tehti suurimad kulutused statsionaaris raviteenustele – 48 miljonit krooni, kus raviti raskete vigastustega haigeid, kelle ravi on aeganõudev ja kulukas. Ravipäeva maksumus on 8000–10.000 krooni. Nendest haigetest oli kolmel neljast alkoholiga seotud vigastus.

Lähtudes liigjoomisest põhjustatud vigastussurmade ja vigastuste ning maksa alkoholitsirroosi kõrgest tasemest käivitati 2001. a vigastuste ja noorte riskikäitumise ennetamise programm „Turvaline Tartu”. See on sarnane esmakordselt 1986. a Kanadas alustatud PARTY (Prevent Alcohol and Risk-Related Trauma in Youth) programmiga, mille sihtmärgiks on noored. Käesolevaks ajaks on muutunud Kanada noorte hoiakud, nad teevad mõistlikumaid otsuseid ja targemaid valikuid, vältides riskikäitumist.

TÜ Kliinikumis annavad arstid koolituse käigus noortele ülevaate, kui sageli, kellega ja miks toimuvad vigastused, mis nende inimeste ravi maksma läheb ja millised on jääknähud. Koolituse lõpul on noored silmitsi intensiivravi osakondades haigetega

Õpilaste ettepanekud alkoholi tarvitamise vähendamiseks: alkoholi müügikeeld alla 21-aastastele, vähendada alkoholi reklaami ja müügikohti, öine alkoholi müügi keeld, kontrolli suurendamine müügikohtades, alkomeetrid pubidesse, suurendada meedia osa alkoholivastases võitluses, alkoholi pudelitele sildid alkoholi kahjulikkuse kohta.

Aprillis 2005 tegi Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartu Ülikooli arstitudengite nimel ühise pöördumise „Sõidame Euroopas kaine peaga edasi” Eesti riigi poole pärast seda, kui nägi ohtu liberaalse seadusemuudatuse näol lubada inimesi autot juhtima kuni 0,49-promillise alkoholijoobega. Pöördumise sissejuhatuses kirjutatakse: „Juba pikemat aega on Eesti otsinud oma rahvusvahelist identiteeti, kuid siiani on Euroopas suudetud enim tuntust koguda enamjaolt kriitikat mittekannatavate statistiliste näitajatega. Erandlikult kujundavad väikeriigi mainet HIV/AIDS epideemia, enesetapud, surmajuhtumite sagedus kehavigastuste läbi, narkomaania ja ka alkoholi liigtarvitamine.“

On toimunud Eesti Haigekassa poolt finantseeritud ja stuudio Freyja Film toodetud õppefilmid „Vaenlane nr.1” ja „Me räägime alkoholist” linastused, mis on abivahendiks õpetajatele alkoholiteema käsitlemisel koolis. Filmis „Vaenlane Nr.1” pöördub Tõnu Aav vaatajate poole sõnadega: „Sina oled see, kes hakkab sel sajandil ehitama Eesti riiki. Oma käe ja mõistuse järgi. Sellepärast hoia oma mõistus selge! Ära joo oma võimalusi ja Eesti tulevikku!”

EL-i riikidest on HIV nakatanute arv 1 milj. elaniku kohta Eestis suurim. 2006. a diagnoositi Eestis 668 uut HIV nakatunud isikut (2005. a 621). Eesti on ainus EL-i riik, kus tütarlaste arv selles vanusegrupis ületab nakatunud poiste arvu. HIV positiivsete teismeliste ja noorukite arvu plahvatuslikus tõusus on oluline osa noorte alkoholi kuritarvitamisel, kuna alkohol vähendab enesekontrolli. See omakorda soodustab riskikäitumist seksuaalsuhetes.

Uue sajandi algus oli rõõmustav Eestile. Meie sportlaste saavutused 2006. a viisid Eesti maailmakaardile. Kristina Shmigun – Torino Olümpia kahekordne võitja ja maailmameister murdmaasuusatamises. Heiki Nabi — maailmameister kreeka-rooma maadluses. Margus Hunt — kergejõustiklane, kahekordne juunioride maailmameister.

Eestlased teavad, et Lääne-Virumaa Väike-Maarja valla au ja uhkus Georg Lurich oli jõumees. Vähesed aga teavad, et ta möödunud sajandi alguses oli üleilmselt tuntud karskusliikumise edendaja Tema sõnum Eesti rahvale 7.11.1910 Tallinnas karskusseltsis „Valvaja” peetud ettekandes oli: „Ühed suuremad tervise vaenlased on viin ja tubakas. Nende eest peab inimene, kes tahab terve olla ja ka enese järeltulevat sugu tervena näha, kõrvale hoidma.”


Augustis 2006 II Saksa-Balti-Eesti kultuuripäevadel viibinud ja meie maaga tutvunud prof Joachim Glaasekapp oli vaimustuses Eestist, kuid lisas, et olles külastanud paljusid riike, pole ta sellist alkoholi liigtarvitamist nagu Eestis, kusagil näinud.

Eesti noored ootavad Georg Lurichi karskusaate taaselustajat ja edasiviijat, kes oleks eeskujuks.


(Artikkel avaldatud lühendatult)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus