Urve Palo, Eesti rahvastikuminister

Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb mh, et Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.

Selleks, et tagada Eesti riigi järjepidev areng ja turvatunne, on vaja kindlustada kõigi Eesti püsielanike soov ka sellesse panustada. Me oleme liiga väikesed selleks, et lubada võõrandumist ja oma riigi arengust mitte hoolida. Tulevased põlved vaevalt meile andestavad, kui me ei taha või ei oska töötada nii, et kõigil oleks Eestis hea elada – olenemata rahvusest, soost, poliitilistest või muudest veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist jt asjaoludest. On selge, et kui inimesed tunnevad ennast Eestis üksteise kõrval hästi, võtavad nad riigi omaks ja annavad oma panuse selle arengusse. Ühiskonnast võõrandunud grupid vähendavad kogu riigi arenguvõimalusi.

Tänapäeva demokraatlikes riikides pole enam monokultuurseid ühiskondi. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimiva tööjõu vaba liikumise raames muutuvad ühiskonnad üha enam kultuuriliselt mitmekesisemaks.
Eestit võib juba täna pidada mitmekultuurseks ühiskonnaks, kus üks kolmandik inimestest on eestlastest erineva kultuuritaustaga. Seetõttu võib kindlalt väita, et Eesti Vabariigi arengus mängib olulist rolli enamuse ja vähemuste koostöö.

Eestis reguleeritakse lõimumispoliitikat valitsuse poolt heakskiidetud strateegia alusel. Tänaseks on valminud ja saadetud ka ministeeriumidele kooskõlastusele uus lõimumiskava järgmiseks 6-ks aastaks.

Lõimumine saab edukas olla vaid siis, kui ühiskonnas tõesti usutakse, et see on võimalik ja vajalik. 2007. a. suvel läbiviidud arvamusküsitlused näitavad, et 59% eestlastest ja 40% muukeelsest elanikkonnast peab riikliku lõimumispoliitika olemasolu vajalikuks ning 41% eestlastest ja 25% muukeelsetest peavad senist lõimumist edukaks. Kui lõimumise senist edukust hindavad nii eestlased kui ka muukeelsed elanikud üsna madalaks, siis lõimumise eesmärkide osas ollakse erinevatel seisukohtadel. Ühes on aga nii eestlased kui ka teised rahvused ühel meelel – selles, et lõimumise eesmärgiks on sotsiaalsete riskide vähendamine ühiskonnas.

Uus lõimumiskava aastateks 2008-2013 näeb ette, et lõimumist viiakse ellu kolmes põhivaldkonnas – hariduslik ja kultuuriline; sotsiaalne ja majanduslik ning õiguslik ja poliitiline.

Esimese valdkonna eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks ühtses haridussüsteemis ning tingimuste loomise oma keele ja kultuuri säilitamiseks ning arendamiseks. Kultuurivaldkonnas toetatakse jätkuvalt tegevusi, mis on suunatud rahvusvähemuste kultuurilise mitmekesisuse ja päritolumaaga sidemete toetamiseks. Suuremat tähelepanu pööratakse erinevate rahvuse esindajate kaasamisele eesti kultuuriellu ning eesti- ja venekeelse elanikkonna ühise teabevälja laiendamisele.

Õigusliku ja poliitilise lõimumise siht on anda kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused eneseteostuseks ühiskonnaelus ja poliitikas, sõltumata rahvusest või emakeelest. Õiguslik-poliitilise lõimumise eesmärk on aidata eesti keelest erineva emakeelega elanikel (sh uusimmigrantidel) elada sisse Eesti ühiskonda ning saada aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks.

Varasem riiklik integratsiooniprogramm ei sisaldanud tegevusi sotsiaalse ja majandusliku lõimumise valdkonnas. Teostatud uuringud ja analüüsid viitasid aga vajadusele uues arengukavas planeerida eraldi sotsiaalset ja majanduslikku lõimumist toetavaid ettevõtmisi. Valdkonna eesmärk on tagada kõigile Eesti elanikele majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks võrdsed võimalused, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast. See tähendab, et ühegi Eesti elaniku edukus tööturul ei sõltu rahvusest, igaühel on võimalik omandada haridussüsteemis oskused ja teadmised, mis vastavad tööturu nõuetele, ning ümber- ja täiendusõpe pakub lisavõimalusi oma konkurentsivõime parandamiseks tööturul. Selleks on planeeritud muukeelsetele töötutele integreeritud erialaõppe ja eesti keele kursuste läbiviimine ning eesti keele õppe (ka täiendõppe) programmi väljatöötamine ja rakendamine riigisektori spetsialistidele.

Lõimumiskava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga:
• eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud;
• kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud;
• määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud;
• valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi ja vastupidi;
• enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda;
• erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud.

Kokkuvõttes võib öelda, et uue lõimumiskava eesmärk on toetada iga Eesti püsielaniku kuuluvustunnet ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Kava eesmärgiks on arendada riigi ühistähendust kõigi Eestis elavate inimeste jaoks, mis tugineb demokraatlikel väärtustel, Eesti kodanikuks olemise väärtustamisel ning igaühe panuse tunnustamisel ühiskonna arendamisse, aktsepteerides samal ajal kultuuride erinevust. Eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast vabalt teostada ning tunneb end turvaliselt, ning osaleb ühiskonna majanduslikus, sotsiaalses, poliitilises ja kultuurielus.

(Artikkel avaldatud lühendatult)

Märkmed: