Kommentaar: Soome ja Eesti – lähedased kauged
Arvamus 19 Sep 2008 Imbi PajuEWR
    Trüki   E-post   FB     
Imbi Paju, kirjanik

Juunis ilmunud kahe naabri tulevikuraporti „Eesti ja Soome koostöö võimalused 2008“ autorid Gunnar Okk ja Jaakko Blomberg vaatavad, kuhu Eesti ja Soome võiksid 22 aasta jooksul oma koostöös välja jõuda. Autorid loodavad, et nende visioonid ja ettepanekud inspireerivad eestlasi ja soomlasi edasi mõtlema ja tegutsema.

Raporti eesõnas kirjutavad mõlemad, et Eesti ja Soome on teineteisele igati kõige lähedasemad. Meie maade suhted on peaaegu kõigil tasanditel ainulaadselt tihedad.

Raport ongi suurepärane, hariv ja realistlike ettepanekutega lugemisvara. Sellest õhkub sünergiat ja optimismi. Kui ainult… justkui must kass oleks nüüd kahe maa vahelt läbi jooksnud. Välja on ilmunud soomlastest „dotsendid“, „torukonsultandid“ ja „ajaloolased“, kes kuulutavad Eesti iseseisvuse lõppu ja on uhked oma suhete üle Stasi ja KGB endiste agentidega ning süüdistavad eestlasi, et nad ei saavat aru, et Nõukogude okupatsioon oligi vaid ettekujutus-müüt.

Üks soomlasest ühiskonnaanalüütik ütleb, et selliste marginaalsete inimeste provokatsioonidega ei tohi kaasa minna, sest nende eesmärk on eestlased ja soomlased omavahel tülli ajada. Nad ei ajavat Soome ja Eesti, vaid Vene asja.

Teine tundmatuks jääda sooviv soomlasest poliitik ütles mulle, et Eesti ja Soome vaheline sünergia ei toimi, sest Soome on jaotunud poliitiliselt mentaliteedilt kaheks: nüüd, kui Venemaa ajab muskleid tugevaks, on osa Soome võimueliidist võtnud oma käitumises kasutusele soometumise aja taktika. Neile oleks parem, kui ka Eesti võtaks omaks soometumise reeglid ega oleks agar lääne suunas tegutseja.

Soome majandus- ja poliitikafoorumi direktor Risto E. J. Penttilä julgeb esineda oma nime all. Ta kinnitab Postimehele, et Gruusia kriis jagas Soome välispoliitika kaheks. Läänemeelsed poliitikud usuvad lääne väärtustesse, Euroopa Liidu (EL) ühtsesse poliitikasse ja solidaarsusse. Läänemeelsed tahavad liituda ka NATO-ga.

Penttilä sõnul oli ta täiesti veendunud, et kui Soome 1995. a EL-iga liitus, valis ta lääne-tee, kuid nüüd, kriisiolukorras, näeme, et läänestumine on jäänud pooleli.

„Nii on uuesti kasutusele võetud vana president Kekkoneni aja identiteet ja retoorika ning kinnitatakse oma erapooletust ja erilist rolli ida ja lääne vaheliste suhete vahendajana. NATO-t peetakse Soomele julgeolekuriskiks. Isegi vana president Koivisto tuli kriisi ajal esile, et rääkida Soome erapooletusest,“ on Penttilä sõnad.

Ta muretseb, et sellise retoorika kasutajad ei peakski justkui Soomet EL-i osaks, vaid nad tahavad Soomet suunata, et too käituks nagu piiririik. Ta lisab, et vanale psühhodünaamikale orienteerujad toonitavad häid ja ainulaadseid suhteid Venemaaga ja et veel rohkem meeldida, kritiseeritakse Eesti poliitikat ja president Toomas Hendrik Ilvest.

Ainus Soome poliitik, kes on julgenud selle nähtuse vastu avalikult sõna võtta, on roheliste parlamendi liige ja arvamusliider Heidi Hautala, kelle meelest ei pea Soome poliitikud Venemaa suunas tehtavat välispoliitikat ajama Eesti arvel. Hautala on astunud välja president Ilvese ja Eesti välispoliitika kaitseks, tuletades meelde, et nood tunnevad Venemaad ja selle reaktsioone paremini kui soomlased.

Risto E. J. Penttilä ühineb selle arvamusega. „Mõnede Soome ajakirjanike ja eliitpoliitikute poolt president Ilvese kohta tehtav kriitika on seotud nähtusega, mida võib nimetada järelsoometumise reaktsiooniks. Ilves esindab sellistele inimestele läänt ja „Ilvese Eesti“ on neile liiga suure lääne-orientatsiooniga. Neid ärritab see, et Ilvesel pole endise Nõukogude Liiduga midagi tegemist. Ilves liigub koduselt ringi nii Euroopa Liidu struktuurides kui ka NATO koridorides,“ ütleb ta.

Penttilä arvates on selline Eesti süüdistamine seotud soomlaste enda psühholoogiaga: „Pärast sõda pandi soomlased uskuma, et sõda oli meie endi süü. Nüüd kordavad soomlastest vana poliitika esindajad, et Eesti okupeerimine N. Liidu poolt oli eestlaste oma süü, pronkssõduriga seotud sündmus oli eestlaste oma süü, eestlaste ränk saatus okupatsioonide ajal oli eestlaste oma süü. Nii loovad vana suuna poliitikud soomlastele eestlastest hoiatava eeskuju.“

Penttilä ütleb, et kõik lääne-orientatsiooniga soomlased hindavad president Ilvest kõrgelt. „Lääne suunas mõtlevatest soomlastest on enamik ka Soome NATO-ga liitumise poolt, sest on näinud ette Venemaa tahet taastada oma suurriigipositsioon ja rünnakut Gruusia vastu,“ sõnab ta.

Teised ida suunas mõtlejad ja erapooletud on täiesti kindlad, et Venemaa jõupoliitikal pole läänes mõju, NATO-ga liituda pole vaja, usutakse vaid, et Venemaaga saab asju ajada pelgalt diplomaatilisel teel ja vanaaegse idapoliitika abil.

„Need inimesed usuvad, et kui soomlased on Venemaa suhtes kuulekad ja ei toeta Venemaa-vastaseid sanktsioone ja tugevamat poliitikat, valitsevad nad sellise käitumisega suhete üle ettearvamatu Venemaaga,“ nendib ta.

Penttilä kritiseerib ka ekspeaminister Paavo Lipponeni tööleminekut Nord Streami: „Kui ta räägiks nüüd ka nagu varem, et Soome peab liituma NATO-ga, siis ma usuksin tema lääne-orientatsiooni, kuid NATO-st ta enam ei räägi.“

Soome-Eesti suhete juurde tagasi tulles usub Penttilä, et kogu Läänemere piirkond oleks tugev, kui EL-i raames kujuneks välja tugev Läänemere maade koostöö, mis soosiks koostööd ja ettevõtlust eri aladel. Penttilä tahab majandus- ja poliitikafoorumi EVA kaudu lisada ka eestlaste ja soomlaste vahelisi ühiseid diskussioone, mis tooks neid teineteisele veelgi lähemale ja kaardistaks koostegutsemise kapitali.

Ta usub, et Soome-Eesti suhetel on hea tulevik, sest ka välisminister Alxander Stubb ja peaminister Matti Vanhanen on lääne-orientatsiooniga. Inglise koolitusega soomerootslasest välisminister Stubb ongi toonitanud oma sõprust president Ilvesega ja on saavutamas populaarsust suurepärase diplomaadina ja julgete poliitiliste sõnavõttudega.

(Ilmunud 15. septembri Postimehes)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus