Nüüd on siis Tallinna Tõnismäe „pronksmehe“ kuulsus küündinud ka Lääne suurlehtedesse. Ta ei ole võibolla veel niisama kuulus kui tsaariaegne „Vaskratsanik“ Peterburis, aga ühe asja on ta juba hästi teinud. Ta on lahutanud sikud lammastest küsimuses: kas II maailmasõja punaarmeelane, keda see pronks-skulptuur kujutab, oli Eesti sõjasangar või mitte.

Nii New York Times (NYT) kui Agence France Presse (AFP) andsid jaanuaris tublisti veeruruumi reportaazhidele Tallinnast ja Moskvast, kirjeldades reageeringuid uuele Eesti Riigikogu seaduseelnõule pronkskuju ümberpaigutamise legaliseerimiseks. See oleks nimelt eeltingimuseks kuju statuudi kooskõlastamisele Genfi konventsiooniga, mis nõuab respekti sõdades langenute matusepaikade vastu. Ameerika lehed refereerivad küllaltki täpselt oma allikaid, st. eesti ja vene ametiisikuid, kes ses asjas on sõna võtnud, kuid ustavana ameerika zhurnalismi eetikakoodile hoiduvad omalt poolt kinnitamast, kummal poolel on õigus.

AFP tsiteerib seaduseelnõu vastaste patent-argumenti, mis pronksmehe jumaldajate ringis on muutunud peaaegu usutunnistuseks — antud juhul Vene duuma liikme Valentin Varennikovi kommentaari Riigikogu 14. jaanuari seaduseelnõule: „Miljonid andsid oma elu (1) meie kodumaa au ja sõltumatuse eest; et (2) vabastada Euroopa okupatsioonist ja (3) likvideerida fashismi tõeline oht... Nüüd on mõned poliitikud selle unustanud ja seda eelkõige Eesti Riigikogus.“ (WT, 22. jaan.)

Varennikovile tuleb meenutada järgmist:
1) II maailmasõda ei kinnitanud ühegi N. Liidu piires paikneva rahvuse, kõige vähem eestlaste, iseseisvust.

2) Suure osa Euroopa okupatsioon mitte lõppes, vaid algas II maailmasõja lõpuga.

3) Fashismi oht ei ole likvideeritud, vaid elab jõudsalt edasi just endise N. Liidu „pärusmaadel“ nagu Valgevenes, Moldovas, Kesk-Aasias ja mitmel pool post-kolonialiseeritud („kolmandas“) maailmas.

Kui duuma liige süüdistab Eesti Riigikogu vaid lähiajaloo „unustamises“, siis Vene välisminister Sergei Lavrov näeb pronksmehe seadusandluses otse pühaduse rüvetamist. AFP järgi ütles Lavrov Riigikogu aktsiooni kohta: „Meie peame seda otsust pühaduse teotamiseks ja tingituks motiividest, millel ei ole midagi tegemist ajaloolise tõe säilitamisega ...On vaja neid monumente jäädvustada paikades, kus nad püstitati.“

NYT-i raport Tallinnast lisab omalt poolt duuma liikme Sergei Mironovi süüdistuse, et Eesti valitsuse eesmärgiks on legaliseerida fashism ja neo-konservatism 21. sajandil ning kujutada natsismi heroilises valguses. Kõige pahatahtlikumaks kõigist NYT-i poolt tsiteeritud vene häältest tuleb aga lugeda Konstitutsioonipartei juhi Andrei Zarenkovi rabavat väidet, nagu taotleksid eestlased vene sõjasangari ümberpaigutamist, kuna „neil endil ei ole kunagi sangareid olnud“.

Mis puutub tasakaalustavatesse andmetesse, piirdub AFP raport kuuerealise paragrahviga, milles on manitud ainult „kümnete tuhandete“ baltlaste Siberisse küüditamist pronkskuju vastase kampaania võimaliku põhjusena. NYT seevastu usutleb mitut Eesti Vabariigi ametiisikut eesotsas presidendiga, pakkudes lugejale valiku Eesti-poolseid seisukohti pronksmehe teisaldamise küsimuses.

President Toomas Hendrik Ilves nendib NYT-i reporterile Steven Lee Myersile, et vene rahvusvähemus Eestis kasutab punaarmeelase kuju ümberpaigutamise kava „oma protestide koondamiseks oma peaeesmärgi ümber, milleks on maa poliitilise kursi torpedeerimine Vene suursaatkonna märkimisväärse abi, toetuse ja õhutamisega“.

Justiitsminister Rein Lang loeb pronkskuju lühidalt „Vene võimu sümboliks“, millel ei ole kohta iseseisvas, Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluvas Eestis. Myers leiab, et nii poolt- kui vastu-olijad möönavad vajadust säilitada sõdurikalmu pühadust (juhul, kui see ikka on langenute matusepaik), kuid et praegune vastuseis peegeldab eelkõige eestlaste seni lõpetamata püüdlust mitte ainult likvideerida Nõukogude ajastu pärand, vaid murda välja just oleviku Venemaa mõjusfäärist.

NYT-i reportaazh Tallinnast kirjeldab piisavalt Eesti poliitilist hetkeseisu ning pronksmehe tüli tausta. AFP käsitluses seevastu jääb palju ütlemata, mis aitaks Lääne lugejal paremini olukorda mõista.

Märkmed: