Põlevkivist valmistatakse bensiini, kütte- ja immutusõli ning mitmesuguseid keemiatööstusele vajalikke tooraineid. Tänu sellele pole Eestil vaja praegu kallist naftat välisturgudelt osta, mis positiivselt mõjutab Eesti kaubandust ja maksebilanssi.

Kütteõli kasutavad elektrit tootvad jaamad. Tänu põlevkivile on Eesti seisund elektri tootmise ja jaotamise osas seni olnud hea. Lähiaastatel peaks Eestil küllaldaselt energiat jätkuma, kuid tulevikus, umbes 2015. aasta paiku on ette näha puudujääki, sest siis tuleb vastavalt Euroopa Liidu nõuetele sulgeda Narvas asuvad vanad tolmpõletuskatlad.

On avaldatud arvamust, et selleks tuleks Eestisse ehitada tuumaenergia jõujaam. See on Eesti mõõtmetes väga suur projekt, mis vajab nii riigi kui erakapitali koostööd, vajaduse korral ka välisinvesteeringuid. Nagu teada, on tuumaenergia kasutamine väga tundlik variant, kuna senini pole leitud rahuldavat meetodit kasutatud raadioaktiivse kütuse kahjutuks tegemiseks. See tuleb kusagile maapõue raadioaktiivsena matta. Looduskaitsjatele, roheliste liikumisele, on tuumaenergia kasutamine täiesti vastuvõtmatu ja nende mõjuvõim on poliitikas küllaltki suur, mistõttu võib suuremat piikide murdmist selles küsimuses ette näha. Tuumaenergia tootmine on võrreldes nafta ja põlevkiviga kallis variant. Seda on kogemused nii Kanadas kui ka mitmetes Euroopa riikides, nagu Prantsusmaa ja Rootsi, ilmekalt näidanud.

Kui tuumajõujaama ei peaks ehitatama, siis on üheks alternatiiviks hakata Venemaalt gaasi ostma, mis geograafiliselt on ehk sobiv, kuid poliitiliselt seab see Eesti sõltuvusse Venemaast, mis on samuti hädaohtlik, sest siis on Venemaale antud veel üks vahend, millega Eestit kiusata. Teiseks alternatiiviks oleks hakata maailmaturgudelt naftat kalli raha eest ostma, mis mõjub negatiivselt Eesti kaubandus- ja maksebilansile. Lihtsaid lahendusi ei ole!

Märkmed: