Küllap teab iga lugeja viltust torni Pisa linnas Itaalias Toscanas. Aga mis on PISA? Tegemist on autoriteetseima rahvusvahelise haridusuuringuga The Programme for International Student Assessment, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt iga 3 aasta tagant korraldatava õpitulemuslikkuse võrdlusuuringuga koolides. Selles mõõdetakse põhihariduse omandamisel lõpusirgele jõudnud õpilaste teadmisi ja oskusi.

Viimane PISA uuring viidi läbi aprillis 2009. PISA testi tulemuste poolest olid Eesti õpilased maailmas hinnataval 13. kohal, Euroopas koguni 5. kohal. Eelmises, 2006. a sooritatud testis olid Eesti õpilased maailmas samuti 13. kohal, kuid Euroopas 8. kohal. Lisaks ilmneb viimasest uuringust ka tõsiasi, et Eesti koolisüsteem kuulub koos Soome, Kanada, Jaapani, Norra, Islandi ja Hongkongiga maailma edukamate hulka.

Viimases PISA uuringus osales ligikaudu 470.000 15-aastast õpilast 65-st riigist, sh 4727 Eesti noort 175 koolist. Õpilaste teadmisi-oskusi kontrolliti lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes 2-tunnise kirjaliku testi käigus.

PISA test kui jõulukingitus

Raivo Juurak analüüsib 10. dets. Õpetajate Lehes PISA testi tulemusi, nimetades selle positiivseid tulemusi jõulukingituseks.

Eesti suurepärane esinemine rahvusvahelises PISA-haridusuuringus äratas tähelepanu isegi välismeedias. BBC vahendas Walesi liberaaldemokraatliku partei pressiesindaja Jenny Randersoni pahameelt oma piirkonna õpilaste kehvade tulemuste üle. „Pole lihtsalt vastuvõetav, et Eesti ja Läti tulemused Walesi omi näiteks matemaatikas edestavad.“

New York Timespidas vajalikuks mainida, et PISA-uuringu põhjal on Suurbritannia õpilaste tase Sloveeniast ja Eestist nõrgem.

The Telegraph nendib, et Briti koolid on Eesti ja Sloveenia omadest tagapool.

Uurimuse tulemustesse süüvides selgub aga hämmastav fakt, et Eesti koolinoored huvituvad vähem ilukirjandusest kui nendeealised Soomes ja keskmiselt OECD-s. Test tõi päevavalgele, et Eesti lastest loeb ilukirjandust naudinguga vaid 24%, lugemist ei naudi 38,6% ja 44% loeb vaid siis, kui peab. Samas loevad nad aga rohkem ajalehti ja teabekirjandust ning on aktiivsed veebitekstide lugejad.

Näib, et see on kõrge infotehnoloogia tasemega riigi uus tunnusjoon?


Õpetajatele rohkem palka!

Haridusminister Tõnis Lukas tõi esile, et enamus Eesti 15-aastaste õpilaste üldmulje koolist ja õpetajatest on hea – õpetajad on õpilaste suhtes hoolivad ja õiglased ning on huvitatud nende käekäigust. Ta lisab aga PISA-uuringut kommenteerides, et „õpetajate kõrgemat palka eelistavad süsteemid kalduvad saama paremaid tulemusi“.

Haridusteadlane Viive Ruus ütles testi tulemusi kommenteerides, et Eesti on Euroopa ja post-sotsialistlike riikide leeris mudelmaa, kuid pööras tähelepanu ka ühele lahendust ootavale põletavale probleemile. Eesti õpetajaskond koosneb teatavasti peamiselt vanemasse ikka jõudnud naistest, kes on õnneks aga ääretult kohusetruud. Tema sõnul on kõik seotud õpetajate palgaga. „Kui tahame, et kooli tuleks rohkem mehi, peame õpetajate palka tõstma,“ on Ruus veendunud.

„Sündinu [PISA-testi tulemused] on ju lausa ime oludes, kus emakeeleõpetajaks õppida tahtjaid on vahel olnud vaid ühe käe sõrmede jagu ning füüsikaõpetajate keskmine vanus kisub pensioni ligi. Või on nende sugu kohati päris otsa saanud,“ kirjutab Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme (PM,11.12.)

PISA sarnaneb siiski ka Pisa torniga?

Dotsent Kuurme käsitleb ülalmainitud artiklis „PISA-uuring – viltune nagu Pisa torn“ Eesti hariduselu kitsaskohti. Ta küsib: „Kui PISA-ga on hästi, kas siis on hästi ka haridusega?“ Nentinud, et Eesti noorte akadeemiline suutlikkus lugemises, arvutamises, loogilises mõtlemises, seoste loomises, nähtuste selgitamises on hea, peab ta ilmseks liialduseks nimetada kõike seda kokku hariduseks. PISA-test jätab tema hinnangul paljud asjad tähelepanu alt välja, sh ka küsimuse, mis on haridus ja kes on haritu.

Autor viitab pea et religiooni väärtuseks saanud konkurentsivõime ohule. Ta küsib: „Kas mahub siia ka koostöötahe, kodanikutunne ja ühise asja nimel toimimine? Kas tohib siis veel ollagi kaastundlik, abivalmis, leebe ja hooliv, kuivõrd too mentaalsus ise eeldab ju kaotajaid? Kuhu liigub maailm, milles peamine suunda näitav tähendamissõna kutsub jääma ükskõikseks selle suhtes, mis teistest saab, mis maailmast saab ja mis enesest saab?“ Mitte konkurents, vaid ühendus, üksmeel peaks olema tähtis. Tema sõnul ei tohiks haridus olla majanduse ripats, sest kool on lapse tervikliku arengu koht. Seetõttu peaks õppeprotsess olema huvitav ja motiveeriv. Just haridus on inimese teekond inimeseks saamisel. Sel teel tuleb õppida, täiustuda, areneda; luua suhe olevasse ja olemisse, välisilma tõsiasjadesse ning iseenesesse.

Tuleb nõustuda dr Kuurmega, et PISA ei mõõda kaugeltki kõiki hariduselu tahkusid. See on vaid väljavõtteline pilt noorte haridusest ja haritusest. Kas kooli lõpetanud noor inimene on valmis sisukaks ja eetiliseks eluks?

Ja ometi – PISA tulemuste mõju ei tohi mingil juhul ka alahinnata. Eesti noored tegid oma riigile au, paistes silma mitte ainult oma akadeemiliste, vaid ka loogiliste arutluste, tõlgenduste, selgituste ja tõestuste võimetega. Meil kõigil on põhjust nende üle uhkust tunda. Nende poolt vaadatuna seisab Pisa torn täiesti sirgelt.

Märkmed: