Eesti Elu
Kommentaar: Kroon on surnud, elagu euro!
Arvamus 16 Jul 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
13. juulil toimunud Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumisel võeti vastu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1. jaanuaril 2011 ning kroonide eurodeks vahetamise (senine) kurss: 1 euro = 15,6466 krooni.

Need, kes viibisid krooni sünnipäeval, 18. juunil 1992 Eestis, mäletavad veel sel päeval valitsenud erilist meeleolu: korraga olid kõik võrdsed, krabistades peos oma 150 krooni. Eesti krooni eluiga jäi kahjuks lühikeseks – vaid 18 aastat! (Just sama palju elupäevi oli ka esimesel Eesti Vabariigil.) Kogu selle aja vältel on kroon stabiilsuse ja püsimise huvides olnud seotud Saksa margaga, hiljem euroga.

Leina- või rõõmupäev?

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on Eesti igati valmis eluks rahaliidus.

Euroskeptikud nimetasid aga 13. juulit leinapäevaks ja sama päeva Õhtulehe juhtkirjas leitakse, et tegemist on Eesti krooni hukkamisotsuse päevaga. Siiski lisatakse veidi optimistlikumalt: „Et iga asja lõpp on millegi uue algus, siis astub krooni asemele euro.“ Võib muidugi ühineda ka Euroopa Liidu transpordivoliniku Siim Kallase arvamusega: „Kroon on edukalt finishisse jõudnud.“ Eesti krooni pole kordagi devalveeritud, ta on end igati õigustanud.

Eestil tuli aastakümneid pealtvaatajana leppida Vene rubla (ehk rahvasuus lepalehe) tõusude ja mõõnadega. Ka euro saatuse kujundamisel pole Eestil eriti suurt sõnaõigust, kuigi Eesti Panga president saab endale võrdväärse koha oma kolleegide seas Euroopa Keskpangas. Tõsiasi on see, et Eesti ühineb euroga tema vankumise ajal, kus mitmed Euroopa riigid on jäänud äraootavale seisukohale ja imestavad, et Eesti üldse lekkivale eurolaevale tahab astuda.

„Peab lootma, et me euroga alt ei lähe. Et me ei astu uppuvale laevale, mille Lõuna-Euroopa riigid põhja veavad. Ning et me esimese asjana ei peaks eurotsooniga liitudes hakkama miljardites kinni maksma Lõuna-Euroopa abipakette,“ öeldakse ülalmainitud juhtkirjas.

Euro on parem kui kroon?

Eesti ühineb eurot kasutusele võttes maailma suurima ja ihaldusväärseima majandusruumiga. Eurol on palju eeliseid: pole kursi kõikumise ohtu ega valuutavahetuskulusid; tugevneb ühtne turg; suurenevad majanduslik stabiilsus, ja välisinvesteerijate huvi. Rohkem investeeringuid tähendab aga ka rohkem töökohti. Lisaks kõigele on euro Euroopa identiteedi tunnusmärk, mis tõstab maailmas Eesti autoriteeti. Seda enam, et ekspertide arvates pole lähiaastail uusi liitujaid silmapiiril näha.

„Mida usaldusväärsem, kindlam ja selgem on majanduselu raamiv rahasüsteem, seda paremini saame pühendada jõudu ja aega oma tööde ning muude tegemiste sisule. Euroga saame ühe tubli raamiserva juurde, aga pilti tuleb igaühel meist ja Eesti inimestena üheskoos edasi maalida,“ leitakse Postimehe 14. juuli juhtkirjas.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kes paigutas 13. juulil Brüsselis Eesti kontuuri pidulikult eurotsooni kaardile, ütles: „Euro on Eestile parem valuuta kui kroon.“

President Ilves, kes viibis sel päeval Kreekas ELi majanduslikku ja poliitilist tulevikku arutaval Symi sümpoosionil, ütles: „Euroalaga ühinemine tähendab Eestile ühinemist maailma ühe suurima valuutaga. Euro lisab Eesti majandusele stabiilsust, lihtsustab meie kaubandussuhteid ning mis väga tähtis — Eesti näitab, et ta on usaldusväärne partner, osa väga mõjukast majanduspiirkonnast.“

Mida arvab aga rahvas? Kuigi üle poole eestlastest tahtis eurole ülemineku otsustamiseks rahvahääletust, ei näinud Eesti võimud selleks võimalust. 30. juuni Õhtulehe juhtkirjas leitakse, et euro tuleb „rahva arvamuse kiuste“ ja et valijal on õigus oma arvamust avaldada ainult iga 4 aasta järel riigikogu valides ning ülejäänud ajal tuleb vaikida.

Miks siis eurot ei usaldata? Kardetakse sellega kaasnevat hinnatõusu; ka seda, et Eestil tuleb hakata kinni maksma priiskavalt elanud lõuna-eurooplaste võlgu. Lisaks nähakse krooni asendavas euros ohtu Eesti iseseisvusele. Kaheldakse ka euro eluea pikkuses.

Sihikul juba maailma ühisraha?

Nobeli majanduspreemia laureaadi, kanadalase Robert Mundelli hinnangul viivad mitu tugevat valuutat maailma kriisi. Tema arvates oleks universaalne valuuta kogu maailmas see võluvits, mis kõik rahandus- ja majanduskriisid lõpetaks, sest seni on kas dollarile või eurole toetuvad majandused kahes eri leeris. Kanada ekspeaminister Jean Chretien avaldas kahetsust, et siiani pole suured riigid ja liidud ühisvaluuta ideest huvitatud olnud.

Aastaks 2012 peaks käivituma Venemaa, Kasahstani ja Valgevene üsna mõjukas ühisturg. Valuutaliidu mõtet mõlgutavad ka neli Pärsia lahe riiki – Kuveit, Saudi Araabia, Bahrein ja Katar.

Ekspertide hinnangul võib järgmisel kümnendil maailmas olla 5-6 euroalaga sarnast valuutaliitu, mis kärbivad dollari ülemvõimu. Sellele oleks loogiliseks lahenduseks ja vastuseks maailma ühisraha kasutuselevõtt, mis eeldaks muidugi poliitiliselt stabiilset maailma. Viimane näib vähemalt praegu täitumatu unistusena.

Samas on ühisraha ideest olnud väga haaratud Vene president Dmitri Medvedev, kes muide mullu G8 kohtumisel L’Aquilas võttis oma taskust välja mündi united future world currency näidise ja ütles: „Siin see on, te võite seda näha ja katsuda.“ Belgias vermitud münt kingiti kõigile G8 kohtumisele kogunenud riigipeadele. Et viimased pole siiani erilist vaimustust selle üle avaldanud, tuleb Eestil kähku alustada ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus