Eesti Elu
Kommentaar: Kohalike valimiste muljeid
Arvamus 30 Oct 2009 Vello HelkEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eesti kohalikud valimised ei jätnud just parimat muljet. Novembri keskel on ka siin Taanis kohalikud valimised, mille eelpropaganda kulgeb rahulikult. Kuigi mõned parteid lubavad kandideerida nii parlamendi kui ka kohalikel valimistel, on see siiski erandiks. Ei sekku ega kandideeri tavaliselt mitmesugused häälepüüdjad Brüsselist ja mujalt, parteid kiidavad ennast ega pane rõhku teiste mustamisele. Harva kohtab mõnda parlamendist loobunud vanemat poliitiliste kogemustega kandidaati, kes varasema panuse taustal katsub aidata oma parteid.

Eesti valijatel puudub nähtavasti suurelt osalt demokraatlike valimiste kogemuste küpsus. Ajalehtedes on ära toodud häälekogujatest riigikogu, valitsuse ja Euroopa Parlamendi liikmed, kes tõenäoliselt kohalikku volikokku ei lähe. Neid on sadakond; üleskutsed neid mitte valida langesid kurtidele kõrvadele. Ligi 100.000 inimest ehk kuuendik valimas käinutest andis oma hääle kandidaadile, kes seadusest tulenevalt omavalitsuses tööle hakata ei tohi. Neile lisanduvad teised peibutuspardid, kes hüppavad spordiväljakul kaugele ja poliitikas kõrgele või lõõritavad-tantsivad näitelaval ning televisioonis. Nendele hääletamine on just nagu misside valimine, näidates mõtlemisvõimetust, eriti kuna antud hääl on valija jaoks ka siin üldjuhul kadunud. See jääb küll parteile, aga koha täidab keegi teine. Lihtne on manipuleerida valijatega, kes ootavad ainult leiba ja tsirkust. Natuke lohutab fakt, et üks paljalt poseerinud kandidaat kogus ainult 9 häält.

Euroopa Parlamendi liikmetest said keskerakondlased Vilja Savisaar 4908 ja Siiri Oviir 393, reformierakondlane Kristiina Ojuland 1627 häält. Kas nendele hääletanud arvasid, et nad tulevad tööle kohalikku volikokku? Ei tohi siis olla pettunud, kui nende asemele tulevad kasina häälearvuga kandidaadid.

Kohalikel valimistel tuleks eelistada tublisid ja tuntud kohalikke kandidaate, kes on juba andnud või vähemalt peaksid andma tõhusa panuse vastavas volikogus. Siin ei mängi alati kõige tähtsamat rolli nende parteiline kuuluvus.

Omaette fenomen on Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Tema valimispropaganda oli väga tõhus ja tulemused head – rekordarvulise isiklike häältega, mis pani aluse jätkuvale ainuvalitsusele Tallinnas. Kommentaatorid on loomulikult imponeeritud. Talle kuulub eriti venekeelsete valijate poolehoid. Selleks mõjuvad kaasa tema taust, aga ka head suhted Venemaa võimuparteiga Ühtne Venemaa. Keskerakonna häälekandja Kesknädal tutvustab tihti venelaste esindajate seisukohti, aga ilma kriitiliste küsimusteta. Ühtne Venemaa on avalikult kuulutanud, et soovib Keskerakonna võimule pääsemist. Selline siseasjadesse sekkumise deklaratsioon ärataks suurt tähelepanu mõnes Lääne-Euroopa riigis. Eestis võetakse seda loomuliku nähtena.

Pole põhjust imestada selle üle, et puhtvene nimekirjad said nii vähe hääli. Ega venelased pole rumalad, nad teavad väga hästi, et nende soovide täitmiseks on vaja eestlastest abilisi. 1940. a. oli neid kasinalt, ainult sadakond kompartei liiget, kes osalt olid pääsenud eluga Stalini puhastustööst, istudes Eesti vanglas, mida Hendrik Allik N. Liidu omadega võrreldes nimetas sanatooriumiks. Neile lisaks rida vasakpoolseid idealiste. Nüüd on aga paari inimpõlve jooksul kasvatatud tuhandeid kollaborante, kes annavad venelastele hoopis tugevama seljataguse.

Häälemagnetina on Savisaar Keskerakonna jaoks kasulik. Ühtlasi on see aga ka suurim nõrkus, sest erakond on liiga tihedalt seotud ühe nimega. Ilmekaks näiteks on Rahvaliit, mille allakäik paistab olevat seotud Arnold Rüütli poliitikalavalt lahkumisega ja Villu Reiljani vindumisega poliitmaastikul. Osa Keskerakonna edust on arvatavasti tulnud just Rahvaliidu valijatelt. Keskerakond pakub ka liitumist – ja koostööd sotsiaaldemokraatidele, keda varemgi on ära kasutatud.

Saksa TV-s oli hiljuti kriitiline sekvents Moskva kohalike valimiste ja linnapea kohta, kellel on hea koostöö Savisaarega. Moskvat nimetati korruptsiooni pealinnaks, demokraatiast polevat lõhnagi! Opositsioonil ei võimaldata kandideerimist, kriitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelatakse. Hea vahekorra tõttu Putini parteiga on vabadus opositsiooni maha suruda.

Kuidas on lugu tema Tallinna kolleegiga? Eesti rahval on ainult oma väike maalapp Läänemere kaldal, pole selja taga sajamiljonilist rahvast, kes süstib jõudu pealetungiks. Venemaal kasutatakse demokraatiat eduga selle kaotamiseks, varsti on jälle käes vähemalt 90%! Isegi N. Liidu viimane juht Mihhail Gorbatshov ütleb, et valimised on muutunud Venemaal narrimänguks (Postimees 20.10.).

Lõpuks üks huvitav uudis: Saue vallavolikokku pääses IRL-i nimekirjas taanlane Ole Rasmussen, kes elab Eestis alates 1998. aastast, valdab eesti keelt ja ei kavatse nõuda taani keelt teiseks kohalikuks keeleks. Saue valla vapimärgiks on juba Dannebrog.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus