Kommentaar: Kodanikupäev, kas ainult kalendri jaoks?
Arvamus 16 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2007/11/18183_1_t.jpg
URVE PALO, Eesti rahvastikuminister

November on rikas erinevate tähtpäevade poolest, siia mahuvad nii hingedepäev, mardipäev, (Eesti) isadepäev kui kadripäev.

Uurides novembrikuu kalendrit lähemalt, leiame sealt veel ühe tähtpäeva – kodanikupäeva, mida tähistame 26. novembril. Sel päeval andis Maanõukogu 1917. a. välja määruse Eesti kodakondsuse kohta.

Minu riik on minu üle uhke

„Iga inimese tegevus ühiskonnas jätab jälje. Igaühel meist on võimalus kujundada oma roll ühiskonnas. Iga kodanik saab olla oma riigi ja ühiskonna aktiivne ja täieõiguslik liige, kelle üle riik uhkust tunneb. Eesti riik peab lugu ja väärtustab kõiki oma kodanikke sõltumata kultuurilisest taustast ja etnilisest päritolust. Eesti riik tunnustab kõiki neid, kes oma elu ja tuleviku on otsustanud siduda Eestiga. Soovime me ju kõik, et kodanike arv Eestimaal suureneks ja et erinevad rahvused saaksid Eestis omavahel hästi läbi ning teeksid koostööd, sest üheskoos oleme tugevamad, üheskoos on meil rohkem võimalusi.” Nii kõlab tänavuse kodanikupäeva üleskutse ehk moto, see on viie ministri ühine üleskutse Eesti ühiskonnale.

Viimased 10 aastat oleme tähistanud kodanikupäeva riiklikul tasemel. Alates 2000. aastast on rahvastikuministri büroo eestvedamisel koostatud kodanikupäeva üleskutse, kus igal aastal on olnud erinev moto, mille raames valitakse Aasta Kodanik. Näiteks eelmisel aastal, mil valiti „Aasta isa“ sai selle austava tiitli Andrus Veerpalu, tubli pereisa ja kahekordne olümpiavõitja.

Selle aasta kodanikupäeva motoks on „Minu riik on minu üle uhke“.

Kodanikuühiskond

Riigi ülesanne on kindlustada meile turvaline riik – keskkond elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ning ühiskondlikuks tegevuseks. Samas on ka igal kodanikul – s.o. meil kõigil – kohustused oma riigi ees, mida tuleb täita ja mille eest tuleb vastutada. On väga oluline, et riigi kodanikud tunneksid, et neist sõltub midagi, et igal indiviidil on suur jõud ja seetõttu juletakse ning soovitakse olla aktiivsed ühiskonna liikmed. Ütlus „kus häda näed laita, seal tule ja aita“ kehtib ka riigi puhul. Riiki ilma kodaniketa ei eksisteeri ja vastupidi.

Viimastel aastatel räägitakse palju kodanikuühiskonnast. Mida see siis õieti tähendab?

Lihtsamalt öeldes tähendab see, et igal inimesel on õigus ja ka kohustus olla aktiivne kodanik ning rääkida kaasa riigi arengus. Meil on õigus moodustada kodanikeühendusi, seltse ja mittetulundusühinguid. Peab ütlema, et selles suhtes on meie inimesed aktiivsed, tänase seisuga on Eestis registreeritud üle 25.000 erineva kodanikuühenduse. Kõik nad teevad midagi, näidates üles head tahet ja initsiatiivi.

Head teha meile meeldib ja küllap teate teiegi oma tutvusringkonnast, pereringist või töökaaslaste hulgast kedagi, kes on seotud mõne heategevusprojekti või muul viisil ühiskonnale kasu toova omaalgatuse või kodanike grupiga, kes ühiselt tegutsevad ülla eesmärgi nimel.

Näiteid võime tuua lähiminevikust, kui Eesti rannikut tabas suur õlireostus, mis seadis ohtu nii Läänemere kui looduse ja merelinnud. Sajad inimesed tulid vabatahtlikena appi, et loodust, keskkonda, aga ka oma riiki aidata. Nad ei nõudnud selle eest sentigi raha, töötades ööpäev läbi, säästmata oma tervist ja aega, et midagi head ja kasulikku ära teha.
Heateo Sihtasutus arendab läbi erinevate projektide ühiskonnas sotsiaalset ettevõtlust, mille projektid keskenduvad ühiskonna valupunktide leevendamisele.

Riigiasustused rakendavad üha rohkem oma otsustamisprotsessi huvirühmade ja kodanike kaasamist, heaks näiteks on internetiportaal www.osale.ee, kus ministeeriumid esitavad oma eelnõud avalikule arutelule, pakkudes inimestele võimalust rääkida kaasa olulistel teemadel. Näiteks uue integratsiooniprogrammi koostamiseks on seeläbi laekunud sadu mõtteid.

Võib allkirju koguda seaduste muutmiseks, olla mingi valitsuse otsuse poolt või vastu, ka sel puhul näitavad kogutud allkirjad kodanikualgatust. Iga kodaniku hea mõte, tahe või mis tahes algatus aitab meil muuta riiki paremaks.

Otsime Aasta Kodanikku

Ka tänavu jätkame seda head traditsiooni ja kuulutame välja Aasta Kodaniku konkursi.

Kui te teate kaaskodanikku, kelle teod võiksid olla eeskujuke meile kõigile; kelle üle Eesti riik võiks uhke olla, siis palun andke meile sellest teada. Ootame teie kirja Rahvastikuministri büroosse aadressil Rahukohtu 1, Tallinn 15161 või elektronposti aadressil märgusõnaga „Aasta Kodanik 2007”. Saatke meile kandidaadi nimi ja lühike kirjeldus, miks teie arvates just see inimene vääriks „Aasta Kodaniku“ tiitlit.

Kandidaate ootame kuni 19. novembrini. Aasta Kodanik 2007 kuulutatakse välja pidulikul üritusel Estonia Talveaias 23. novembril 2007.
Head kodanikujulgust ja aktiivsust meile kõigile!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus