See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/kommentaar-kas-inimkond-on-voimeline-oppima-tehtud-vigadest/article25862
Kommentaar: Kas inimkond on võimeline õppima tehtud vigadest?
06 Nov 2009 Tarvo Toomes
Täppisteaduste osas on inimkond kahtlemata võimeline õppima tehtud vigadest. Teaduse saavutused on tõstnud inimeste eluiga vähemalt kahekordseks tänu leiutustele ja avastustele meditsiini, toitlustuse, hügieeni, transpordi ja elukeskkonna alal. Mõned leiutised on tulnud juhuse ja inimliku geniaalsuse kaudu, nagu Madame Curie avastus röntgenikiirte alal või siis pikaajalise süstemaatilise töö tulemusena, nagu Thomas Edisoni elektripirni avastus. Tal kulus üle saja eksperimendi, enne kui ta lõpuks elektripirni leiutas. Tema enda sõnul avastas ta vähemalt sada erinevat moodust, mis elektripirni edukalt ei valmistanud.

Kultuuri areng on olnud silmapaistev. On loodud igavikulise väärtusega teoseid kirjanduse, maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri ja muusika valdkondades. Mõned väidavad, et moodsas kultuuris pole arengut, on vaid vähikäik, kuid see ei vähenda eelmise loomingu väärtust.
Kõige muu teaduse osas paistab aga, et inimene pole võimeline tehtud vigadest õppima. Sõjad, kuritegevus, kadedus, ahnus, valetamine ja vihkamine püsivad ikka inimkonnas. Usufanatism, mis viis ajaloos kristlasi tule ja mõõgaga Kristuse headuse sõnumit paganatele viima, on asendunud Muhamedi fanaatikute maailmavallutamise eesmärgiga. Kahjuks on tänapäeval tänu tehnoloogia arengule fanaatikutel käepärast palju suurema hävitusjõuga relvad, mistõttu kannatab palju rohkem süütuid inimesi.

Eriti silmapaistev on inimkonna võimetus õppida ajaloos tehtud vigadest ühiskonna korralduse osas. Karl Marx avastas oma arvates ajaloo raudse seaduse, mis näeb ette, et kommunistlik diktaatorlik kord valitseb kunagi kogu maailma. Selles korras kuuluvad kõik varad valitsusele, inimesed töötavad oma võimete kohaselt ja neile tasutakse, makstakse palka vastavalt nende vajadustele. Varajase tööstusrevolutsiooni maailmas, kus töölised ägasid ebaturvalistes töökohtades pikkade töötundide ja vähese palgaga, oli see sõnum sütitav oma õiglasena näiva sisuga. Sotsialistid, kes ei ühtunud kommunistliku diktatuuri põhimõtetega ja tunnistasid demokraatlikku riigikorda, võtsid omaks põhimõtte, et riigi valitsus peab samuti omama riigi varasid, et vältida eraisikute, kapitalistide, ebaõiglast käitumist kaaskodanike suhtes.

Vaatamata kommunistliku korra ja majandusmudeli haledale kokkulangemisele Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega ja tõigale, et diktaatorlik Puna-Hiina kommunistlik valitsus on lubanud kapitalistlikul — turumajanduslikul — mudelil oma riigis tegutsema hakata, ei ole kommunism maailmast kadunud. Lääne-Euroopas on ikka veel suured kommunistlikud parteid, rääkimata Venemaast. Sotsialistlikel parteidel on Läänemaailmas üldiselt suur edu. Nad on pikka aega paljusid maid valitsenud. Seal on suur ametiühingute võim, mis eraettevõtteid piirab ja kus valitsused jaotavad sotsialistliku doktriini alusel riigi varasid rikastelt vaesematele ning piiravad eraettevõtete ja üksikkodanike tegevust ohtrate seaduste ja eeskirjadega. Tänu sellele on majanduse kasv nendes riikides palju aeglasem kui Ameerika Ühendriikides, kus turumajandusele on antud vabamad käed, mistõttu Ameerika on maailmas majanduslikult tugevaim riik. Kui majandus kasvab, siis kõik kodanikud saavad sellest tulu. Riigil on suuremate tulumaksude tõttu võimalik paremini hoolitseda ühiskonna riskigruppide, vaeste, haigete jne. eest.

Kommunismi lagastav ja sotsialismi ahistav mõju riigi majandusele, mida tegelik elu on viimase saja aasta jooksul mitmekümnekordselt inimkonnale näidanud, ei ole mõjunud demokraatlike riikide avalikule arvamusele. Tänu enamiku meedia ja akadeemia ajupesule, mis on vasakpoolne, ülistatakse ikka sotsialistlikke põhimõtteid ja mõnitatakse turumajandust. Riigivõimu usaldatakse rohkem kui eraettevõtlust.

Eraettevõtlusel on peale avaliku arvamuse, mis ajakirjanduses ilmub, veel üks teine pidur, nimelt turudistsipliin. Kui eraettevõtluses tehakse midagi rumalat või ebakompetentset, siis ettevõte kas kaotab raha või läheb hoopis pankrotti. Valitsusel see pidur puudub. Kui tehakse rumalust või ebakompetentseid otsuseid, mille tagajärjeks on maksumaksjate raha raiskamine, siis ehk mõni minister kaotab oma koha, kuid ülejäänud tegelevad edasi oma üdiselt palju rahulikumas tempos võrreldes erasektoriga. Ontario provintsi revident avastas, et Ontario Tervishoiuministeerium oli raisanud miljard dollarit Ontario kodanikest elektroonilise registri tegemiseks, ilma et sellest oleks mingit kasu olnud. Minister tagandati, kuid tuhanded Tervishoiuministeeriumi töötajad töötavad edasi, ilma et oleks vaja töökoha kaotamist karta.

Vaatamata sellele, et erasektor suudab palju odavamalt ja efektiivsemalt oma kliente teenindada, toetab avalik arvamus suures enamikus valitsuse poolt pakutud teenuseid.
Märkmed: