Mida oleksid Kanada parlamendi liikmed öelnud, kui nad vaadanuks juhtumisi 11. jaanuaril Delfi internetiportaali paigutatud fotomontaazhi Eesti Riigikogu liikmete pühadepuhkuse järgsest tööleruttamisest Toompeal? Võib-olla ehk: „Canada is a good country!“ või muud taolist, sest nemad asuvad rahvaasemike kohustusi täitma mitte nagu ettenähtud – 25. jaanuaril, vaid alles 3. märtsil, troonikõne päeval.

Peaminister Stephen Harper esitas detsembri lõpus kindralkuberner Michaëlle Jean’ile taotluse parlamendi töö ajutiseks peatamiseks ja sai ka selleks nõusoleku. Parlamendi töö katkestamisest teatas meediale peaministri pressisekretär Dimitri Soudas 30. detsembril.

Vaatlejad peavad selle ebahariliku sammu põhjuseks (juba teistkordselt viimase 13 kuu jooksul) parlamendis toimuvate kuulamiste takistamist Kanada sõjaväelaste võimalikust osalemisest Afganistani vangide piinamisel aastatel 2006-2007.

Detsembrikuus teatas Kanada endine diplomaat Afganistanis Richard Colvin parlamendi välisasjade komiteele, et Afganistanis esines korduvalt sadade vangide piinamisi Kanada sõjaväelaste osavõtul ja et valitsus ei reageerinud sellekohastele hoiatustele. Colvini sõnul piinati teiste seas julmalt ka süütuid tsiviilelanikke.

Kui kõnealune fakt leiab kinnitust, kõigutab see muidugi tublisti Kanada autoriteeti rahvusvahelisel areenil. Nii peaminister, ministrid kui Kanada kõrgemad sõjaväelased süüdistasid Colvinit desinformatsiooni levitamises, laimus ja Talibani soosimises. Nende sõnul tegelesid vangide piinamisega üksnes Afganistani julgeolekuametnikud. Viimasel ajal on aga päevavalgele tulnud järjest enam tõendeid, et ka kanadalased on piinamistesse segatud. Asi on üsnagi komplitseeritud, sest piinamistega võidi toime panna rahvusvahelise seadusandluse ehk Genfi Konventsiooni vastavate sätete rikkumisi.

Pressisekretär Soudas kinnitab, et parlamendi töö peatamise põhjuseks on aga hoopis konsultatsioonide pidamine majandussurutise järgse strateegia väljatöötamiseks ja järgmise eelarve esitamiseks 4. märtsil. Tema sõnul oleks parlamendi töö katkenud eeloleva Vancouveri taliolümpia ajaks nagunii. Üldiselt toetavalt, sõbralikult ja mõistvalt Harperi valitsusse suhtuv press ei võtnud Soudani põhjendusi tõsiselt ega jäänud neid uskuma.

Kui 2008. a. detsembris kasutas peaminister Harper analoogilist parlamendi tegevuse peatamise meetodit võimalike valimiste vältimiseks, siis seekord pole ühelgi opositsiooniparteil võimuhaaramise plaane. Isegi liberaalid Michael Ignatieffi juhtimisel teavad, et üldvalimistesse viskumine võrduks enesetapuga, sest viimaste küsitluste kohaselt on uusdemokraatide (NDP) toetus isegi suurem kui liberaalidel. See pisike seik ei takista neil muidugi aga valitsust kurjalt kritiseerimast. Meie toimetussegi laekub ühtevalu sellekohaseid avaldusi ja pressiteateid.

Liberaalide alamkoja liider Ralph Goodale nimetas valitsuse otsust parlamendi töö peatada „shokeerivaks löögiks demokraatiale“. Umbes samasisulise avaldusega esines ka NDP juht Jack Layton.

Liberaalide liider Michael Ignatieff ütles, et Harperi otsus annab valitsusele võimaluse vältida vastamist rasketele küsimustele afgaani sõjavangide piinamise asjus.

Internetiportaali Global Research kolumnist Keith Jones võttis parlamendi sulgemise asjaolud põhjalikuma vaatluse alla 11. jaanuaril, nentides, et Kanada vähemusvalitsus on saanud meedialt kõvasti sarjata selle eest. Tal on õigus, sest isegi parempoolne Galgary Herald on nimetanud seda sammu „küüniliseks poliitiliseks vembuks (ploy)“.

Erandkorras esiküljele paigutatud Globe and Mail’i juhtkirjas süüdistatakse Harperi valitsust kanadalaste demokraatlike õiguste survamises.

Isegi The Economist käsitles Kanada valitsuse tegevust 7. jaanuari väljaandes, süüdistades peaminister Harperit talle parlamendi üle antud kontrolli kuritarvitamises.

Stephen Harperit peetakse kogenud, tasakaalukaks, julgeks ja kalkuleerivaks, kuid samas ettevaatlikuks poliitikuks, kellele tänasel Kanada poliitilisel areenil pole võrdväärset vastast. Paljud imestavad, et ta pole siiani suutnud moodustada enamusvalitsust, aga võib-olla on see vaid aja küsimus.

Kas Kanada parlamentäärid naudivad praeguses poliitilises virr-varris oma pikaleveninud ja pealesunnitud puhkust, on muidugi iseküsimus. Igatahes on neil suurepärane võimalus jälgida Vancouveri olümpiat kas kohapeal või teleri vahendusel – eelis, mida meil, tavatöötajatest maksumaksjatel pole.

Märkmed: