Elle Puusaag

Ajakiri Maclean’s pühendab oma viimases väljaandes suure osa Kanadale, eriti selle eelistele USA ees, loetledes 99 põhjust, miks on parem olla kanadalane kui ameeriklane. Tegemist on ajakirja spetsiaalse, Kanada päevale pühendatud väljaandega.
Mälu värskendamiseks olgu meenutatud, et 146 aastat tagasi, 1. juulil 1867, sai Kanada oma valitsusega Suurbitannia dominiooniks ja konföderatsiooniks, millesse kuulus algul neli provintsi: Nova Scotia, New Brunswick, Ontario ja Quebec. Nüüd on Kanada koosseisus 10 provintsi ja kolm territooriumi. Kuni 1982. aastani nimetati 1. juulit Dominion Day’ks; viimased 30 aastat kannab see nime Canada Day. Nii on siis seekordne Kanada Päev juubelihõnguline.
Miks on siis parem olla kanadalane kui ameeriklane? Ülalmainitud artikli sissejuhatuses öeldakse, et kuigi on raske elada kõigi aegade võimsaima superriigi kõrval, ei tähenda see, et USA-s oleks kõik tingimata parim. Nii elavad sel aastal sündinud kanadalased näiteks kolm aastat kauem kui nende lõunanaabritest eakaaslased; nad on ka oma eluga rohkem rahul kui ameeriklased. Ehkki kanadalasi pilgatakse selle pärast, et nad pidevalt vabandavad („Sorry!“), on tehtud kindlaks, et selline vabandamine teeb inimese enda õnnelikuks ja parandab ta suhteid teistega.
Meie lapsed on tublid, OECD testides on nad siiani alati kuulunud nad 65 maa hulgas õppeedukuselt 10 parema hulka. Enesetappude arv on suhteliselt madal (11,1 juhtumit 100.000 elaniku kohta; USAs on see näitaja 12). Tervishoiukulutused ühe inimese kohta on siin 4445 dollarit, Ameerikas aga $8233. Isegi abielud peavad Vahtralehemaal paremini vastu. Kui USAs lahutatakse 1000-st abielust igal aastal 3,6, siis Kanadas 2,1. Rõõmu teeb ka asjaolu, et kanadalased teevad Ameerikale silmad ette kõrghariduse osas (48,3% vs 40,3%) ja et siin annetatakse meelsamini heategevuslikuks otstarbeks (64% vs 60%). Kanadalased on rahulikud inimesed. Tänavu paigutati Vahtralehemaa selles osas maailma riikide seas 8. kohale, USA aga 99. positsioonile. Ka kuritegevust on siin vähem kui Ühendriikides. Surmanuhtluse rakendamine on jäänud minevikku. Kui uskuda artiklis toodud fakte, siis on kanadalased ka kultuurilembelisemad ja reisihimulisemad kui nende lõunanaabrid. Soolise võrdõiguslikkusega on Kanadas lood paremad kui USA-s.
Meie majad on suuremad, me talume paremini külma, me tarbime vähem alkoholi, meil on suurem majanduslik vabadus ja parem tööhõive olukord. Vahtralehemaa pankadel on hea maine, need on usaldusväärsed ning Kanada dollari kurss stabiilne. Siin hinnatakse kõrgelt sporti ja kultuuri; me kasutame rohkem internetti kui ameeriklased. Kui nemad veedavad igal nädalal 34 tundi teleri ees, siis meie 30. Üllatavalt mõjub fakt, et kõigest 35%-l ameeriklastest on kehtiv pass, Kanadas on see näitaja 65%. Kanadat on palju kritiseeritud leige suhtumise pärast keskkonna probleemidesse. Aga kui ennustatud katastroofilised muutused peaksid tõesti aset leidma, on just Kanada see maa, kus te võite need suhteliselt hästi üle elada. Maailma üks juhtiv klimatoloog, California Ülikooli professor dr Laurence Smith ennustab, et kliima soojenemine avab Kanadale uued ressursid ning kujundab temast maailma superriigi. Ja muidugi on Kanada immigrantide suhtes kõige sõbralikum riik maailmas.
Mõistagi pole siinkohal võimalik loetleda kõiki artiklis esile toodud eeliseid, kuid on ka selliseid, mis tekitavad kulmukergitusi. Kanadas suhtutakse heatahtlikult samasoolistesse poliitikutesse; sellest ei tehta nii suurt numbrit kui USAs. Artiklis nimetatakse kanadalasi ameeriklastest ratsionaalsemateks – kui USAs usub 30% evolutsiooniteooriat, siis Kanadas 61%. Samas kinnitatakse, et Kanada on hokimaa nr 1, aga NHL liigas ei õnnestu siinsetel meeskondadel ju kuidagi finaali jõuda, nagu äsja võisime selles taas veenduda. Seal teevad ilma vaid Ameerika meeskonnad, kelle hulgas on aga üle poole Kanadas sündinud mängijaid.
•••
Ei tohi ega taha artikli autoreid süüdistada tendentslikkuses või subjektiivsuses, kuid eks samasuguseid Ameerika-poolseid eeliseid Kanada ees võiks hea tahtmise korral ju samuti leida. Võib-olla tuleb nendest Maclean’sis edaspidi juttu?
Samas ajakirjas äratas tähelepanu ka 30 küsimusega viktoriin, mis koostajate arvates peaks eraldama sikud lammastest ehk tõelised patrioodid näilistest. Trikiga küsimusi on igast valdkonnast, mõnedele vastamine nõuab tõesti süvateadmisi ja internetis uitamist, teistele suudab aga ilmselt igaüks meist vastata.
Nagu alati, on toimetajad lisaks Kanada teemale suutnud ajakirja mahutada ka palju muud huvitavat ja päevateemalist.
Head lugemist!

Märkmed: