Eesti Elu
Kommentaar: Kaalukate kohtumiste järelkajad
Arvamus 09 Apr 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eelmises lehes oli juttu (siis veel eelseisvatest) G20 tippkohtumisest Londonis ning NATO riigipeade kokkutulekust Prantsusmaal ja Saksamaal. 5. aprillil leidis Prahas aset veel üks tähtis, ehkki mitteametlik sündmus – Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead kohtusid USA president Barack Obamaga.

Ajalooline G20

Londoni kohtumise eel ennustati, et ülemaailmsest majanduskriisist johtuvaid erimeelsusi pole võimalik ületada, sest USA ja Suurbritannia nõudsid suuremaid kulutusi kriisist väljumiseks; Prantsusmaa ja Saksamaa aga panganduse rangemat reguleerimist. Kuid riike oli ju siiski 20, ja nii tõusis Londonis esile nelja riigi ühendus, mille ajakirjandus ristis sedamaid BRIC’iks (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina), kes aitasid jõuda kompromissile. IMF-i $250 miljardilisele reservile lisatakse 500 miljardit, kuid IMF võtab ka ise laenu ja müüb osa oma kullavarudest. $250 miljardit dollarit lubati eraldada rahvusvahelise kaubanduse tõhustamiseks. G20 ühispanus on seega kokku triljon dollarit.

Ehkki vaesemad riigid tahtsid IMF-ilt ja rikastelt maadelt rohkem abi, nõudsid Briti ja Kanada peaministrid neilt protektsionismi tõrjumist.

Kõrge foorum otsustas ka kehtestada uued eeskirjad makstavatele hüvistele ning tegelda tõsiselt kindlatesse varjupaikadesse „peidetud“ rahadega. Eesmärgiks on veel globaalse finantssüsteemi radikaalne reformimine, tööhõive olukorra parandamine jpm.

USA president Barack Obama, kes Londonis tegi oma rahvusvahelise debüüdi, nimetas kohtumist pöördepunktiks, mille tulemused ületasid oodatu, kuid hoiatas, et isegi nii tõhusad abinõud ei pruugi tagada majanduskasvu.

Ehkki riigijuhtide silmast silma kohtumine on alati tervitatav, leidis kirjanik ja ajakirjanik Anne Applebaum, et kõiges olnuks võimalik kokku leppida e-maili või telefoni teel (NP, 03.04.09). Applebaumi hinnagul polnudki kohtumise eesmärgiks diskussioon, vaid pigem riigijuhtide isikliku toetuse tõstmine, mis näiteks andis hea süsti Briti peaministri Gordon Browni populaarsusele.

Kindlasti nautisid kohtumist ka 20 riigi esileedid, keda kostitati maailma ühe tippkoka, Jamie Oliveri valmistatud hõrgutistega.

Lisaks sellele toimus Londonis palju omavahelisi kokkusaamisi ning Briti kuningakoda avas uksed kõrgetele külalistele.

Tõrvatilgaks meepotis olid ehk meeleavaldused. Ajakirjanike hinnagul oli algul tegemist pigem lillelaste joviaalse kevadpeoga, kus õhus hõljus kanepiaroom, kanti kirevat karnevaliriietust, kõlas muusika, tantsiti ja suudeldi. Ometi oli meeleavaldajatel kokkupõrkeid ka politseiga ja esines märatsemist.


NATO töine juubel

Paljud Londonis viibinud riigipead suundusid edasi NATO Strasbourgi-Kehli tippkohtumisele, kus peateemaks oli julgeolek. Kõik on tänases maailmas tihedalt seotud. Võib vaid kujutleda, mis juhtuks praeguse nigela rahvusvahelise finantssüsteemiga, kui mõnda suurlinna tabaks näiteks terrorirünnak. „Kas niigi majandust vaevu rajal hoidvad riigid suudaksid vältida ränka kahju, kui neid tabaksid samasugused küberrünnakud, mille all kannatas kahe aasta eest Eesti?“ küsib ametist lahkuv NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer vene lehes Nezavissimaja Gazeta (ja ka Postimehes) ilmunud artiklis: Ta jätkab: „Sellepärast ei ole NATO tippkohtumine lihtsalt kenade inimeste kena kokkutulek. See on kohtumine, kus alliansi juhid peavad midagi tõsist ära tegema.“ Peasekretäri sõnul on julgeolek majandusliku õitsengu nurgakivi.

Suurt ohtu maailma julgeolekule kujutab endiselt Afganistan ning sealsetel piirialadel tegutsevad Talibani ja al-Qaida rühmitused. Mitmed riigijuhid lubasid (mõned küll tõrksalt) oma Afganistani-vägedele täiendust saata.

Arutati ka partnerluse kujundamist Venemaaga. Nagu teada, on selles osas erimeelsusi ja probleeme küllaga. Keeruline on siin leida mingit kuldset keskteed või kompromissi.

Liitlased tervitasid tippkohtumisel soojalt Prantsuse presidendi Nicholas Sarkozy soovi anda Prantsusmaale tagasi täisõiguslik koht NATOs; aga ka uusi liikmesriike – Albaaniat ja Horvaatiat. Muidugi ei unustatud tähistada ka alliansi 60. sünnipäeva. Uueks peasekretäriks valiti Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen.

Tippkohtumisel võeti vastu ka NATO julgeoleku deklaratsioon, mis andis liikmesriikidele ülesande koostada 2010. aastaks NATO uus strateegiline kontseptsioon.

Saksamaal ja Prantsusmaal olid samuti meeleavaldajad kohal. 300 märatsejat paigutati pulkade taha ja nende üle lubatakse karmi kohut mõista.

Näib, et NATO, mis ühendab Euroopa ja Põhja-Ameerika riike, jätkab üksmeelse ja elujõulise ühendusena oma missiooni.


Kohtumine Prahas

5. aprillil toimus Prahas Euroopa Liidu valitsusjuhtide ja riigipeade mitteametlik kohtumine USA president Barack Obamaga. Eestit esindas seal peaminister Andrus Ansip. Seal kinnitati ühistele väärtustele ja põhimõtetele tugineva transatlantilise partnerluse vajalikkust. Pole ju kahtlust – Euroopa Liit ja USA vajavad vastastikust koostööd ja mõistmist. Eestlastena võime seda vaid südamest toetada.

•••
Küllap olid kõik kolm ülalkäsitletud ülitähtsat kohtumist ajendatud parimatest kavatsustest ning peaksid nii või teisiti hakkama mõjutama rahvusvahelist „ilma“. Kuidas ja mil määral, selgub muidugi edaspidi.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus