Eesti Elu
Kommentaar: G8 on surnud. Elagu G14!
Arvamus 17 Jul 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eelmisel nädalal Itaalias L’Aquilas toimunud G8 tippkohtumine jäi rahvusvahelise tippsündmusena kahvatuks, ebamääraseks ja põhiliselt jututoaks, mille vastu ei ilmutanud erilist huvi meedia ega avalikkus, kui häälekad protestijad välja arvata.

„G8 kui majanduslikult enim arenenud riikide klubi on surnud ja selle surm saabus just L’Aquilas toimunud kolmepäevasel tippkohtumisel,“ kirjutas Itaalia päevaleht La Repubblica.

G14 – optimaalne eliitklubi suurus?

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy küsis, kuidas üldse tohiks maailma saatust puudutavate otsuste langetamisel eirata näiteks miljardi elanikuga Indiat. Ega ei eiratudki, sest kohtumisel arutati maailma majandusprobleeme juba formaadis G14.

Lisaks USAle, Kanadale, Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliale, Suurbritanniale, Jaapanile ja Venemaale osalesid teise päeva istungil ka Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Egiptus.

Aadu Hiietamm kirjutab 11. juuli Õhtulehes: „Itaalia peaministri Silvio Berlusconi sõnul esindavad need 14 riiki 80% maailma majandusest ning just niisugune formaat sobib süvaanalüüsi tegemiseks.“ Tema hinnangul oleks G20 või G24 liiga suur ega annaks kõigile osalejatele võimalust oma seisukohti avaldada.

Ka paljud poliitilised vaatlejad arvavad, et Itaalias toimus 1975. a. asutatud (esialgu 6-liikmelise) eliitklubi viimane kohtumine praegusel kujul ja et edaspidi kaasatakse sinna teisigi suuremaid riike, sest kohtumise praegune formaat pole enam tõhus ega vasta tänastele nõudmistele.

Majandus vajab jätkuvalt raha, aga kes maksab võlad?

Äsjasel kohtumisel väljendati muret selle üle, et maailma majandus on ikka veel kriisis, ehkki mitmete ekspertide hinnangul on olukord hakanud leevenema.

Samuti Itaalias, Lecces, eelmisel kuul kogunenud G8 rahandusministrid arutasid eelarvedefitsiidist ülesaamise võimalusi. Ministrite arvates vajatakse majanduse turgutamiseks veel 2 triljoni dollari ulatuses abipakette. Ka Suurbritannia peaminister Gordon Brown ja USA president Barack Obama on veendunud, et majanduskriisist saab jagu üksnes täiendavate rahasüstide abil. Ometi – Ühendriikides, kus majandusse-rahandusse on juba pumbatud muinasjutulisi summasid, näib tööhõive olukord vastupidiselt ootustele järjest halvenevat. Juunis tõusis töötute arv viimase 26 aasta kõrgeimale tasemele (9,5%).

Ja kes maksab kõik need võlad kinni? Tulevased maksumaksjad muidugi. Juba praegu on märke sellest, et uus põlvkond seisab silmitsi karmi reaalsusega – raske on leida tööd, soetada perekonda ja kodu. Senise majandusliku õitsengu päevad on läbi ja võlakoorem ähvardab üha kasvavat.

Valitsused on aga oma lakkamatute laenudega koormamas järgmisi põlvkondi. Briti statistika toob näiteks esile ehmatava arvu – sealsetes pensionifondides haigutab 250 miljardi naelane auk! Millega, kuidas see täidetakse?

Paljudele tänastele noortele on võõras kokkuhoid ja luksusest loobumine. Kui sõjajärgne põlvkond oli harjunud enesedistsipliiniga, siis nende järglaste elukreedoks on: Having fun. Aga muidugi tunneme ju kõik noori, kes on töökad, distsiplineeritud ja kohusetundlikud. Küsimus on pigem ikka selles, milliste probleemidega tuleb noortel kokku puutuda ja kuidas nad suudavad nendega toime tulla.


Kliimamuutused päevakorral

G8 kohtumisel oli üheks olulisemaks teemaks kliimamuutused. Obama, Brown ja Itaalia peaminister Silvio Berlusconi on oma silmad pööranud juba tänavu detsembris Kopenhaagenis toimuvale foorumile, kus tahetakse sõlmida uus keskkonna-alane kokkulepe 2012. a. aeguva Kyoto leppe asemele. See pole kerge ülesanne, sest ettevalmistuste käigus tuleb meelitada endaga ühte paati arengumaad, kes pole mitte eriti huvitatud keskkonna olukorrast.

L’Aquila tippkohtumisel lepiti kokku, et üleilmne keskmine temperatuur ei tohi tõusta 18. saj. tasemega võrreldes rohkem kui 2ºC.

G8 (mitte aga kõik G14) liikmed lubasid ka vähendada 2050. aastaks õhkupaisatavate kasvuhoonegaaside kogust 80% võrra.

Nii ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kui keskkonnakaitse organisatsioonid kritiseerisid kõnealuseid otsuseid ja nimetasid neid liiga tagasihoidlikeks.

Samas jõuti kokkuleppele 14 miljardi euro eraldamises järgmise 3 aasta jooksul maailma vaesemate riikide põllumajanduse edendamiseks.

President Medvedevi kahtlased komistamised

Pressis tekitasid elevust fotod ja videolõigud, millel Vene president Dmitri Medvedev koperdas sedavõrd, et võõrustajamaa peaministril Berlusconil tuli teda toetada. Teisisõnu – Medvedev näis olevat purjus.

Vene portaal newsru.com leidis aga teistsuguse põhjenduse, väites, et presidendil olid jalas liiga kõrgete kontsadega kingad, mis tõid kaasa tasakaalukaotuse. Võib-olla on neil õigus, sest internetis levitatud fotodel näib 162 cm pikkune Medvedev olevat ühepikkune Berlusconi ja Prantsuse presidendi Sarkozyga.

•••
President Obama leidis kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et tegemist oli õnnestunud ja üksmeelse tippkohtumisega, kus jõuti samadele seisukohtadele globaalse majanduskriisi, kliimamuutuste jt. küsimustes.

Press ja analüütikud tema optimismi ei jaga ning jäävad ootama järgmist eliitriikide tippkohtumist, mis peaks kavakohaselt toimuma Kanada ühes ilusamas paigas – Huntsville’is, Ontarios, kogunegu sinna siis G8 või G14 .
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus