Eesti Elu
Kommentaar: Eurounes valitsejad
Arvamus 27 Aug 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kajar Lember
ettevõtja, Sotsiaaldemokraatlik Erakond


Palaval suveajal kostab valitsuse ruuporist peaasjalikult rõõmuhõiskeid euroülesande eduka lahendamise puhul. Võimulolijad on justkui ära unustanud, et jätkuvalt on ilma tööta üle 100.000 kaasmaalase ja et töötus hakkab paratamatult kasvama koos peagi saabuva sügisega, mil hooajatöödel rakendust leidnud inimesed on taas tööbüroode uste taga.

Kõige selle taustal tundub mulle üha enam, et valitsusel pole tahet ega oskusi Eesti ühiskonna kõige tõsisema valukoha lahendamiseks.

Kevadel osutas sotsioloog Andrus Saar, et poliitikutel napib tööpuuduse leevendamiseks häid ideid ja nii mõnegi erakonna suurtel lubadustel pole tegelikult katet. Saar rõhutas toona, et tööpuuduse vähendamine ei ole lihtne ühekordne aktsioon, vaid nõuab paljude meetmete üheaegset rakendamist. Absoluutselt nõus! Paraku on seltskond, kelle käes on valitsemise hoovad, vajunud hoopis raskesse eurounne.

Väärib tähelepanu, et just üliliberaalse joonega riike tabas majanduskriis kõige rängemalt. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti, kus vaadati vaikides pealt pankade laenurallit ning kinnisvaramulli tekitamist ja lastakse siiani inimestel sattuda laenuorjusesse.

Samas tegi enamik Euroopa riike kriisi puhkedes nii üldisi maksusüsteemi muudatusi kui ka piiratud muudatusi maksukategooriates või -määrades selleks, et ergutada ettevõtjaid uusi töökohti looma leevendamaks tööpuuduse sotsiaalseid tagajärgi.

Eesti ettevõtjal, kes saaks tööotsijale poole kohaga tööd pakkuda, käib aga inimese palkamine üle jõu, sest maksukoormus on osalise tööajaga töötaja puhul proportsioonist väljas.

Samuti peaks võimalikult lihtne olema ettevõtluse alustamine füüsilisest isikust ettevõtjale. Eesti maksunduse jäikuse tõttu valitseb selles vallas taandareng. Need on vaid mõned kitsaskohad, mis ootavad kiiret ja mõistlikku lahendust.

Euroopa Liidu suuremad liikmesriigid on keskendunud nõudluse taastamisele ning tööhõive kaitsmisele, mis toob ka uue majanduskasvu. Mitmel pool on peetud arukaks toetada mitmesuguste maksukärbete kaudu kõige haavatavamate inimrühmade ostujõudu. Riigid suunavad avaliku sektori investeeringud eeskätt infrastruktuuridesse ning toetavad väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid garantiide ning laenurahaga. Tööturgu elavdavad nad ka paindliku tööaja ja ümberõppe võimaluste laiendamisega.

Eesti II kvartali majanduskasvu numbrid teevad üle pika aja pisut rõõmu. See annab välisinvestoritele signaali, et Eesti hoiab usaldusväärsetes reitingutabelites kõrgeid kohti. Kõigest sellest on aga lihtsale eesti tööinimesele veel vähe kasu, sest toidulaud tahab katmist ning tuba kütmist.

On selge, et suvel näiliselt peatunud tööpuuduse kasv hakkab paari kuu jooksul taas tõusma. Ka minu ettevõttes on suveperioodil üle 20 inimese rohkem tööl, kelle tähtajalised lepingud lõpevad kahjuks koos suvega ning selliste hooajaliste töökohtade arv tervikuna on Eestis päris suur.

Valitsus peab esmalt hülgama pimeda usu, et vaid euro-nimeline imerohi suudab tööpuudust ravida. Teiseks tuleb tal tunnistada, et tööpuudus on selgelt ühiskonna ees seisev suurim probleem, mille leevendamiseks peavad poliitilised jõud tegema koostööd. Koalitsioon võiks kaasata protsessi ka opositsiooni. Kui ei suudeta välja pakkuda laiapõhjalisi ja tarku lahendusi, on nii on otsustel ja veel enam otsustamatusel väga karmid ja pikaajalised tagajärjed. Ning me seisame silmitsi uute sotsiaalsete tagasilöökidega.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus