Kõik lugejad teavad Mehhiko lahes aprilli lõpul toimunud tragöödiast, kui pärast 36 tundi kestnud tulekahju vajus mere põhja British Petroleum’ile (BP) kuulunud naftaplatvorm. Selle tagajärjel tekkis tohutu ulatusega merereostus, põlengus hukkus 11 inimest.

Miks?

29. mai Postimehe lisaleht AK tsiteeris tuntud filmilavastajat James Cameron’i, kes avas katastroofi tegeliku põhjuse: „Enamik äriinimesi peab silmas vaid seda, milline on odavaim viis millegi tegemiseks või mis tõotab parimat tulu, kuid mis ei pruugi sugugi olla parim planeedile või inimestele, kes neile ette jäävad.“ Kui uskuda ajalehte New York Times (NYT), siis on Cameron’il õigus. Nimelt olevat NYT-i valduses BP saladokumendid, kus juba mullu viidati võimaliku katastroofi ohule. Nafta tootmiseks võeti siis teadlikult riskid ja asjaomased ringkonnad otsustasid hoiatusi ignoreerida. Kui suureks kujuneb nüüd nende valearvestuste ja hoolimatuse hind? Reostuse kõrvaldamiseks arvatakse kuluvat kuid või isegi aastaid ja miljardeid dollareid. Ükski Mehhiko lahest naftat ammutavatest firmadest ei olnud ju selliseks stsenaariumiks valmis. Texase, Louisiana ja Mississippi rannikul on aga ligi 4000 naftaplatvormi.

Ülisuur keskkonnakatastroof

Enam ei räägita naftalekkest, vaid enneolematust keskkonnakatastroofist. Ees on orkaanide hooaeg. Kuidas ja millises suunas võib orkaan veevood liikuma panna ja kuhu nafta paisata, ei oska keegi ennustada. Vastust teab vaid tuul – sõna otseses mõttes! NASA fotodelt selgub, et reostus ongi juba levinud kagusse, ookeani suunas.

Õli on juba jõudnud ka Louisiana rannikule, reostades lindude pesitsemiskohti ja kalastuspiirkondi.
Kui maavärinate, tsunamide ja orkaanide tagajärgi saab kohe likvideerima hakata, siis siin on olukord täiesti erinev – reostus laieneb iga päevaga.

See hõlmab esmalt merepinna, seejärel järgmise kihina süvavee ja korallid ning võib lõpuks jõuda Arktikasse, nagu kirjutas Eesti Päevalehes Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura. Et lekkivat naftat töödeldakse kemikaalidega, avaldavad viimased loodusele omakorda kahjulikku mõju. Kõige selle tagajärjed on kolossaalsed. Kannatavad majandus, turism, kalandus jne. Lahe ökosüsteemide taastumine nõuab aastakümneid.

Juba on suletud mitmed Mehhiko lahe rannad, kalurid on tööta või teenivad raha rannaliiva rehitsedes. Kleepuv nafta on märgaladel takerdunud taimestiku külge, tehes oma hävitustööd floora ja fauna kallal. Rannaliiva võib ju rehitseda, aga kes ja kuidas suudaks kõiki taimejuuri ja õlis suplevaid linde puhastada?

Rahulolematus

Nii BP kui USA keskvalitsus pole kohalike elanike, ekspertide ega meedia arvates võtnud kasutusele adekvaatseid abinõusid. Ehkki president Barack Obama on katastroofi piirkonda külastanud kahel korral ning kinnitanud, et valitsus teeb kõik võimaliku katastroofi tagajärgede likvideerimiseks ja kohaliku elanikkonna abistamiseks, pole siiani midagi märkimisväärset suudetud ära teha. Rahvas muutub aga üha närvilisemaks ja skeptilisemaks.

Mai algul lubasid BP esindajad kõik kahjud korvata, aga abi on siiani olnud ülimalt tagasihoidlik.
President Obama ei öelnud eelmisel reedel õnnetuse piirkonnas viibides küll midagi valesti ega jätnud ka midagi ütlemata, kuid tegi seda suure hilinemisega. Kriitikud väidavad, et tal oli selleks oma põhjus, kuna BP olla rahastanud tema valimiskampaaniat tõhusate summadega.

Naftareostus ja Kanada

Lõunanaabrite õnnetus on muutnud ettevaatlikuks ka kanadalased. Rahvuslik Energianõukogu lubas kiires korras kontrollida kõikide naftapuurimisplatvormide seisukorda ja vastavatest ettekirjutustest kinnipidamist. Kõik selle nimel, et Mehhiko lahe katastroof ei korduks siin.

Kanada looduslike ressursside minister Christian Paris ütles, et Kanadas on kõrgeimad naftapuurimise standardid maailmas. Eksperdid juhivad aga tähelepanu asjaolule, et siin puuritakse naftat keskkondlikult sensitiivsetes piirkondades, mis peaks toimuma erilubade alusel. Neid aga ei nõuta.

Samas on katastroofil Kanada jaoks ka üks positiivne aspekt, sest Alberta õliliivadega ei saa kunagi midagi seesugust juhtuda. Aga sellest kasu lõikamine poleks praeguses olukorras eriti eetiline ja oleks ehk võrreldav „kleenexite müügiga matusel“ (Todd Hirsch, Troy Media, 31.05). Provintsi peaminister Ed Stelmach’ sõnul ei kasutata naaberriigi õnnetust oma huvide edendamiseks. Aga kui õli hind katastroofi tulemusena tõuseb?

Kuidas võiks käesolev katastroof mõjutada eelseisvaid G8 ja G20 kohtumisi Kanadas? Vaevalt saab seda teemat vältida. Toimetusse saabub aga juba praegu surnud kalade ja õliste lindudega illustreeritud üleskutseid massimeeleavaldustel osalemiseks.
•••
BP on kulutanud miljoneid dollareid katastroofi tagajärgede likvideerimiseks, aga tulemusi pole. Võib-olla oleks aeg appi kutsuda maailma parimad teadlased ja insenerid?

Nüüd otsitaksegi abi Euroopast, mh ka Eesti siseministeeriumilt. Euroopa Komsjon teatas 31. mail oma aluste ja meeskondade saatmisest õnnetuspiirkonda.

Loodame, et Mehhiko lahe katastroof on kogu maailmale tõsiseks ja silmiavavaks õppetunniks, nii et midagi taolist enam kunagi ei korduks.

Märkmed: