Kommentaar: Eesti tegi oma häält kuuldavamaks
Arvamus 20 Oct 2006 Üllas Linder, ValgaEWR
    Trüki   E-post   FB     
Gruusial oli nõukogude ajal rikka liiduvabariigi kuulsus. Sealsetel inimestel olevat olnud laialt raha ning raha eest saanudki seal kõike. Kuna Gruusia on viinamarjamaa, arvati grusiine pidevalt veidi purjus olevat. Nagu ikka, ei kehti üldistused kõikide kohta ja vähemalt rikkus on praeguseks paljude jaoks jäänudki mälestuseks.

Maailma on Gruusia väga otseselt mõjutanud oma kõige tuntuma „poja” Jossif Stalini kaudu. Sealt oli pärit ka Lavrenti Beria, kelle Nikita Hrushtshov võimuvõitluse käigus kõrvaldas. Palju hiljem sai tuntuks Nõukogude Liidu välisminister Eduard Sevardnadze, kelle karjääri tipuks kujunes liidu lagunemise järel Gruusia presidendi amet.

Meie räägime Gruusiast teisipäeval Riigikogus vastu võetud avalduse pärast. Sellega toetab Riigikogu Gruusiat ning mõistab hukka Venemaa püüdlused selle maa suhtes. Poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastu oli üks, erapooletuid ei olnud – üsna harvaesinev üksmeel.

Gruusia või Georgia?

Kes Riigikogu avalduse teksti on lugenud, see märkab seal hoopis nime Georgia. Kumb on õige nimi?

Valdav osa eestlastest on ilmselt harjunud Gruusiaga. Riigikogu väliskomisjon leppis kokku, et avalduses kasutatakse sõna Georgia, kuid Gruusia ei olevat ka vale, kuigi see on eesti keelde tulnud vene keelest. Grusiinid ise eelistavat Georgiat, kuid nende oma keeles on maa nimeks Sakharthvelo, mida teistel rahvastel on üsna raske hääldada. Nagu paljud maad, nii kannab ka nende oma võõraste pandud nime.

Gruusias on kõrges aus Püha Jüri ehk Püha Georgi ja sellest on tulnudki Riigikogu poolt eelistatud nimekuju. Ain Kaalep olevat pakkunud välja isegi nimetusi Jürimaa ja jürilased, aga nendel on siiski vähe lootust eestlaste keelepruuki minna. Ka Georgia omaseks saamine võtab kindlasti aega. Võib-olla saab see teoks siis, kui nimi jõuab kooliõpikute kaudu uute põlvkondade teadvusse. Üheks lisatakistuseks võiks olla samanimelise Ameerika osariigi olemasolu, kuid seda hääldavad eestlased inglisepäraselt, Gruusia teist nimekuju aga kirjapildi järgi.

Sanktsioonid Gruusia vastu

Praegune Gruusia president Mihhail Saakashviliga eesotsas on võtnud kursi läände, eesmärgiks on ühinemine nii Euroopa Liidu kui ka NATOga. See ei meeldi Venemaale, kes eelistaks Gruusiat hoida oma mõjusfääris. Võimalusi Venemaal Gruusia mõjutamiseks jätkub, sest Gruusias on veel Vene sõjaväeosad ning riigil on probleeme separatistlike Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga, kes muidugi toetuvad Venemaale. Majanduslikes raskustes olevast Gruusiast on väga paljud läinud Venemaale tööle. Nende töötuks jäämine oleks uus löök Gruusia majandusele.

Venemaa on mõndagi ette võtnud. Andres Herkel nimetas Riigikogus, et jaanuaris toimusid Venemaal Gruusiasse suunduval gaasitrassil plahvatused, mida võib tõlgendada nii õnnetusjuhtumi kui ka blokaadina. 27. septembril vahistati Gruusias neli Venemaa ohvitseri, keda süüdistati spionaazhis. Nad on küll Venemaale üle antud, kuid Venemaa kehtestas sanktsioonid Gruusia ja tema kodanike suhtes. Peatatud on viisade andmine, blokeeritakse Gruusia kaupu, Gruusia kodanikke kiusatakse Venemaal taga. Venemaa juhid halvustavad Gruusiat ning 61% Venemaa kodanikest peab Gruusiat bandiitlikuks riigiks.

Juhan Parts ütles ühe Peterburi taksojuhi jutule toetudes, et linnavõimud on andnud taksofirmadele korralduse mitte teenindada ühtegi gruusia restorani ega mitte vedada ühtegi grusiinlast. Taksojuht ei kavatsevatki seda nõudmist täita.

Muuseas, grusiine on lihtne venelastest välimuse järgi eristada. Segi võib neid küll ajada teiste Taga-Kaukaasia rahvaste esindajatega. Kaukaaslased on ärimeestena Venemaal mõndagi saavutanud, kuid nagu ikka, on paremal järjel inimesed vaesemate silmis halvas kirjas.

Eesti ja Gruusia

Eesti on püüdnud olla toeks nendele endistele nõukogude liiduvabariikidele, kes on võtnud suuna läände. Gruusia presidendi nõunike nimekirjas on ka Mart Laari nimi.

Kas Gruusiat toetavat avaldust oli vaja? Ega iga lihtne lehelugeja niisugusele avaldusele tähelepanu ei pööragi ja iga leht seda ei avalda ka. Aga poliitikud loevad või võtavad avalduse olemasolu teadmiseks. Eesti taasvabanemise ajal ja järel olid nii materiaalsed kui ka sõnalised toetused meile vajalikud. Nüüd vajatakse meid.

Eesti teab, mida tähendab Venemaa huvidega arvestamine läänes meie arvel. Meie poliitikutel tuleb pidevalt seista selle eest, et ajalugu ei korduks. Sellepärast tuleb meelde tuletada ka neid, kellel need probleemid praegu veel teravamalt päevakorral.

Poliitika võib olla tüütu ja igav, aga ilma selleta ka ei saa.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus