Lääne kõrgkoolides on arvukalt vasakpoolse meedia poolt ülalhoitavaid nn arvamusliidreid. Olen neid kohanud ise õpingutel Taani ülikoolis. Näiteks oli minuaegse loogika õpperaamatu autor filosoofia professor Kopenhaageni ülikoolis. Tema isikliku loogika piiriks oli raudne eesriie, mille taga tema arvates ehitati üles õitsvat sotsialismi ja kommunismi.

Need „arvamusliidrid“ mainisid küll vahel, et N. Liidus on tehtud „vigu“ ja et see riik ei vasta päris täpselt Marxi ideaalse sotsialistliku ühiskonna mudelile, kuid sellele vaatamata oli „progressiivne“ N. Liit nende meelest mäekõrguselt üle pahast kapitalistlikust ja amoraalsest Läänest. Nüüd on küll mitmed vaikinud ja mõned isegi oma mineviku unustanud.

Tähelepanuväärne on asjaolu, et ligi 20 aastat pärast kommunistliku süsteemi kokkuvarisemist N. Liidus (Venemaal) ja selle asendumist majanduses primitiivse ja brutaalse kapitalismi variandiga, pole paljude „arvamusliidrite“ Venemaa-imetlus kuhugi kadunud. Kas nad on nii rumalad, et laulavad inertsist Venemaale kiidulaule?

On raske mõista Lääne kommunistide ja sotsialistide püüdlusi Venemaad heroiseerida.Venemaa ei ole ju enam „tööliste paradiis“. Kuni 90ndate aastate alguseni võis nende Venemaa-imetlust seletada sealse poliitilis-majandusliku süsteemiga. Kas need vasakpoolsed loodavad, et Venemaast saab uuesti kommunistlik riik või on nende sümpaatia seotud ainult USA-vastasusega?

Eesti ajakirjandusel on tendents nimetada iga parajasti ette sattuvat välismaa vasakpoolset tegelast, „arvamusliidriks“. Viimati sai selle au osaliseks Noam Chomsky USA-st, kes on küll 20. saj. teoreetilise lingvistika klassik, aga poliitika alal pole teda eriti tõsiselt võetud. Tema arvamusi on siiski üsna huvitav lugeda, sest see paneb natuke mõtlema. Chomsky on ju Arnold Rüütli kaasaegne. Nad saavad jagada oma nooruse muljeid, mida mälu peamiselt ilustab. Chomsky on siiski neile rohkem truuks jäänud, tema asukohamaa USA pole ka vahetanud poliitilist süsteemi.
Selle taustal on kasulik lugeda Noam Chomsky intervjuud (Postimees 18.10.2008). Ta kiidab küll USA sõnavabadust, aga rõhutab samas selle piiramist. Venemaa „sõnavabadus“ teda ei huvita. Ta õigustab Venemaa meetmeid USA vastu ja leiab, et Eestil on suurem oht saada pihta asteroidiga kui Venemaa poolt tuleva rünnakuga. Üks kommentaator märgib, et asteroid on teadaolevalt Eestit tabanud viimase 1000 aasta jooksul 0 (null) korda, Venemaa on aga Eesti territooriumi rünnanud 47 korda, mis on ilmses vastuolus Chomsky „arvamusliidri“ tiitliga. Kuna USA imperialism on algpatt, siis tuleb Chomsky arvates leppida vene imperialismiga ja heita end selle alla – see on tema imperialistlik „antiimperialistlik“ sõnum.

Ta toetab kaudselt Putini väidet, et N. Liidu lagunemine olevat 20. saj. suurim katastroof. Väidab, et 1990. aastatel jõudis üleliigsete, asjatult surmasaanute arv Venemaal arvatavasti päris lähedale Stalini 1930. aastate puhastustele. 1999. a. hakkas Venemaa majanduslikust katastroofist üle saama suurel määral tänu oma loodusvaradele. Siis lõi Putin autokraatia, mida katab demokraatia pettekiht. See on kolmanda maailma laadis autokraatlik rezhiim. Majandus on teataval määral taastumas, aga tekkinud on ka üüratu ebavõrdsus. Kas tuleb järeldada, et N. Liidus oli parem?
Venemaa (N. Liit) olevat ju ka ainuke impeerium ajaloos, mis subsideeris oma kolooniaid, nii et nad muutusid rikkamaks kui emamaa. Oli küll koletu mülgas, sovetid panid toime hirmsaid kuritegusid, aga idaeurooplased ja balti rahvad saavad väga valesti aru nende õuduste suhtelisest loomusest, mida nad pidid taluma. Euroopat ja ülejäänud maailma ohustavat tegelikult NATO. Nii räägib siis üks USA „arvamusliider“.

5. novembril toimus Von Krahli Akadeemias videokonverents, kus Noam Chomsky vastas kuulajate küsimustele. Tema kaasaegsetel kollaborantidel on võimalus mälestada oma helget minevikku ja ka oktoobrirevolutsiooni.

Sellega haakub riigisaladuste reeturi Herman Simmi paljastamine. Kas on siin tegemist erandit kinnitava reegliga? Ta reetis Eesti Vabariiki juba NSVL-i siseministeeriumi akadeemiasse astudes. Temasuguseid on palju, kulub veel 10-20 aastat, enne kui nad oma mõju kaotavad. Vahepeal kasvatatakse neile järglasi. Nad kuuluvad iga süsteemi juurde. Pealegi on endine Eesti KGB juht Rein Sillar avalikult öelnud, et Eestis on arvukalt Venemaa poolt värvatud „arvamusliidreid“. Pärast Simmi juhtumit peaks rahvas sellele mõtlema. Ka nende suhtes, kelle ajusid lapsepõlves pesti, mis vananedes hakkab jälle toimima. Tähelepanu pälvivad „arvamusliidrid“, kes kogu aeg püüavad eesti rahvale süütunnet sisse süstida. Ei panda veel pahaks Venemaast eraldumist, tendents veab aga selles suunas.

Märkmed: