Eesti Elu
Kommentaar: Ameerika riikide tippkohtumine – kasutama jäetud võimalused või triumf?
Arvamus 24 Apr 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
17.–18. aprillini toimus Trinidadi ja Tobago sadamalinnas Port of Spain Ameerika riikide 5. tippkohtumine, kus osalesid 34 maa juhid.

Ameerika riikide esimene tippkohtumine leidis aset 1994. a. Miamis president Bill Clintoni intsiatiivil. Sealt alates on need kõrged kohtumised muutunud vaatlejate hinnangul üha kahvatumaks. Seekordse kokkusaamise eel olid aga ootused-lootused kõrgele kruvitud USA presidendi Barack Obama osalemise tõttu, kes „tegi ilma“ hiljutisel G20 riikide foorumil Londonis.

Tähelepanu president Obamal

Nagu G20 kohtumisel, oli president Obama eredas rambivalguses seegi kord. Iga tema sõna ja sammu jälgiti suurima tähelepanuga. Kuidas ta suhtub Lõuna-Ameerika riikide kontroversiaalsetesse juhtidesse, mida ta neile lubab, kuidas nendega suhtleb jne? Üritusele lisas kaalu ka praegune majanduskriis, mis pole jätnud puudutamata ühtki maailma riiki.

Kahtlemata oli president Obama äsjasel kohtumisel populaarsem kui tema eelkäija George W. Bush eelmistel. Kas tal õnnestus aga „müüa“ Ameerika ideaale sellistele sotsialistidest-kommunistidest riigipeadele nagu Hugo Chávez (Venetsueela), Evo Morales (Boliivia) või Daniel Ortega (Nikaraagua)? Ilmselt mitte.

Maria Anastasia O’Grady nendib The Wall Street Journal’i 20. aprillil ilmunud arvamusartiklis, et Obama pidanuks ju eelnevalt teadma, kuidas Lõuna-Ameerika riigid püüavad „Onu Samile“ tema kohta kätte näidata.

Miljonid ladina-ameeriklased elavad tänapäeval punatürannide repressioonide all. Nende poole president Obama kahjuks ei pöördunud. Kas see aitas presidendil näidata USA-d paremas valguses?


Mida teha Kuubaga?

Kuuba osalus Ameerika Riikide Organisatsioonis (ASO) peatati 1962. a., mistõttu sealsed riigijuhid pole sealtpeale osalenud ühelgi tippkohtumisel. Paljud ASO riigid soovivad Kuuba volituste taastamist ja 47 aastat kestnud kaubandusembargo eemaldamist.

Juba 13. aprillil teatas Obama administratsioon reisipiirangute leevendamisest Ameerikas elavatele kuubalastele, teenides sellega ära Raúl Castro heakskiidu. Tippkohtumisel peetud kõnes lubas Obama uut algust suhetes Kuubaga. Aga kuidas jääb sealsete poliitiliste vangide ja repressioonidega? Vaatlejad arvavad, et mustanahaline president oleks võinud siiski avalikult oma Kuuba vanglates vaevlevate rassikaaslaste kaitseks välja astuda.

President Raúl Castro väljendas eelmisel reedel valmisolekut alustada USA-ga läbirääkimisi kõigil teemadel, kuid ilma igasuguste USA-poolsete eeltingimusteta. Arvatakse, et vennad Castrod tahavad lihtsalt USA-lt krediiti ja Maailmapangalt abi, mida nad enam kusagilt mujalt ei saa.

… ja Venetsueelaga?

„Ma tahan olla su sõber,“ ütles Hugo Chávez ja ulatas president Barack Obamale kingituseks raamatu –„Ladina-Ameerika avatud veenid“, mille viimane tänu ja naeratusega vastu võttis. Võib arvata, et president Obama polnud kingituse sisuga ehk kursis. Tegemist on vasakpoolsete revolutsionääride käsiraamatuga, milles kritiseeritakse ägedalt Euroopa ja USA negatiivset mõju Ladina-Ameerikale ning antakse juhtnööre selle vastu võitlemiseks.

Võibolla oleks Chávezele kainestavalt mõjunud vastukingitusena eksemplar 1990. a. ilmunud bestsellerist Guide to the Perfect Latin American Idiot, pakub O’Grady.

Kui kaugele saab USA suhete parandamisel Venetsueelaga minna? Näib, et Obama on astunud õige õhukesele jääle, sest president Chávezel on ju kõige soojemad suhted Moskva ja Teheraniga, kuid ta toetab agaralt ka Kolumbia terroriste ja nende narkoäri.

CIA eksdirektor Michael Hayden ütles eelmise pühapäeva hommikul saates Fox News Sunday, et president Cháveze käitumine on olnud viimastel aastatel kohutav – nii rahvusvaheliselt kui Venetsueelas.

Kohtumise positiivsed tulemused

Maailma pressis tõstetakse esile äsjase kohtumise tulemuslikkust, ehkki viie riigi (Venetsueela, Nikaraagua, Boliivia, Dominikaani ja Honduurase) juhid keeldusid viimasel hetkel lõppdeklaratsiooni allkirjastamast. Nad nõudsid nimelt, et Kuuba tuleb kutsuda järgmisele tippkohtumisele. Oli muidki erimeelsusi.

Pea kõik osalenud pidasid aga kohtumist sellest hoolimata õnnestunuks. Isegi Hugo Chávez jagas kiidusõnu, nimetades seda paljutõotavaks sündmuseks, mis avas uksed uude ajastusse. Ta tõstis eriti esile kohtumisel saavutatud kokkulepet USAga suursaadikute vahetamise kohta.
Nikaraagua president Ortega kiitis Obama avarat visiooni ja head tahet parandada suhteid Ladina-Ameerika ja Kariibi riikidega. Mehhiko president Felipe Calderon ütles pressikonverentsil, et kohtumine oli rikastav ja mitmekülgne. Panama, Uruguai presidendid ja Ekuadori välisminister nimetasid Port of Spaini kohtumist konstruktiivseks, viljakas ja oluliseks.

Kanada peaministri Stephen Harperi hinnagul valitses Port of Spainis hea õhkkond, kus õnnestus imekombel vältida konfrontatsiooni ja jääda mõistliku dialoogi raamidesse. „Praegustel rasketel majanduslikel aegadel on see äärmiselt paljulubav areng,“ lisas Harper.

Peaminister Harperi valitsus panustab praktilisel moel suhte parandamisse teiste Ameerika riikidega, tehes seda mh 5-aastase tehnilise abi programmi ja majandusliku paketi näol ning mitmete meetmete ja initsiatiividega. Peaministri sõnul on kõige selle eesmärgiks demokraatia edendamine Ladina-Ameerika riikides. Loodetavasti annavad need abinõud soovitud tulemusi.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 25 2018 - Üle ilma Eesti kodudes
Kooslaulmine EV100
Mar 14 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus