Eesti Elu
Kommentaar: Ajaloo ühtsustamine
Arvamus 24 Apr 2009 Vello HelkEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eestis antakse välja uus TEA-entsüklopeedia. Kaks esimest köidet: a – alžeeria ja alžiir-aruba, on juba ilmunud. Märksõnade puhul on vaja teha valik, mis loomulikult ei rahulda kõiki kasutajaid. Panin näiteks tähele, et puudub Piiblist kuningas Taaveti poeg Absalom, kelle traagiline saatus on koolipõlvest meeles. On ainult temalt nime saanud Taani piiskop Absalon.

Valik on siiski üsna laiahaardeline. Palju rõhku on pandud võõrsõnadele. Suur osatähtsus on ladinakeelsetel väljenditel, palju märksõnu on algusega „ab“ või„ad“. Defineeritakse väga mitmesuguseid mõisteid, näiteks on huvitav lugeda, kuidas toimub „aevastamine“. Asjatuks jäävad aga sõna „apostaat“ otsingud, mis peaks olema üsna aktuaalne sõna.

Tutvustuses pannakse rõhku sellele, et esimest korda pärast Eesti iseseisvuse taastamist käsitletakse üldentsüklopeedias ka nende kaasmaalaste elu, kes olid nõukogude okupatsiooni eest sunnitud põgenema välismaale.

Olen varem juhtinud tähelepanu puuduvale järjekindlusele 1944. a. Eestist lahkumise nimetamises. Oleks võinud oodata ühtlast mõistet, milleks peaks olema nagu tutvustuses – „põgenenud“. Uues entsüklopeedias on võimalik kontrollida Artur Adsoni biograafiat, milles kasutatakse ENSV-aegset väljendit „emigreerus“. See pole just samm edasi! Silvi Airik-Priuhka siiski „põgenes“. Toimetajatel poleks vaja edasi-tagasi tammuda! Nii Johannes kui Juhan Aavik on „põgenenud“, aga Richard Antik „emigreerus“ Taani. See on vastuolus tema biograafiaga nii EE 14. köites kui „Eesti teaduse biograafilises leksikonis“ – mõlemad ütlevad, et ta „põgenes“. Nähtavasti on raske käia sama jalga. Üksmeelsust ei näita ka õigusteadlase Ilmar Arensi biograafia võrdlus – EE 14 eelistab väljendit „läks“, teised ”põgenes”.

Esimeses kahes köites on vähe poliitikuid. Eesti Vabariigi ajast Ado Anderkopp, „Eesti poliitik“, kes lasti maha juunis 1941. Mahalaskjaid esindav Hendrik Allik on „Eesti partei- ja riigitegelane“. EE 14 on kasutanud nimetust „EKP ja riigitegelane“. Igal juhul ei saa „Eesti“ all mõista Eesti Vabariiki, tema panuse aluseks on ENSV. Piisanuks ka väljendist „Nõukogude partei- ja riigitegelane“, siis oleks kõik paremini mõistetav. Nõukogude ajal kasvanud põlvkond mõistab üheselt sellist määratlust nagu praegu – partei- ja riigitegelane, et ongi tegemist nõukogude partei- ja riigitegelasega. Noortel ja teistel, kel pole seost nõukogude ajaga, võib aga praegu esinev määratlus küsimusi tekitada. Kuna on kasutatud sõna „riik“, kerkib küsimus: kas see tähendab, et ENSV-d loetakse Eesti Vabariigi jätkamiseks? Partei all on mõeldud NLKP-d, mis pole aga Eesti partei.

Entsüklopeedia peatoimetaja Raul Kilgas ütleb: „Meil on täiesti uue põlvkonna entsüklopeedia, mis sünnib algusest peale uues ühiskonnas, uutes tsensuurivabades oludes, ja esmakordselt on entsüklopeedia jõudnud ka internetti.“ Ta lisab: „Oleme teadlikult valinud varasematest erineva, jutustavama ja rohkete illustratsioonidega esitusviisi. Meile tundus, et see vastab uue noore põlvkonna ootustele paremini.“ Eespool toodud näidete kohaselt pole aga toimetajate mõttelaad veel täiesti vabanenud vahepealsete harjumuste küüsist. Pole piisavalt arvestatud tuleviku kasutajatega, on ühtsustatud ajalugu, milles nüüd nii Anderkopp kui ka Allik on võrdsed kui Eesti poliitikud-riigitegelased. Tuleks selgemalt määratleda need tegelased, kes pärast taasvabanemist jätkasid ENSV-s alustatud karjääri. Näiteks on Arnold Rüütel ENSV ja Eesti poliitik.

Kuna tekst on ka internetis, siis on võimalik seda korrigeerida ja loodetavasti tulevikus paremat üksmeelt leida. Lõpuks veel üks väike tähelepanek. On tänuväärselt püütud anda täielikke andmeid kuulumise kohta NLKP-sse, mille algus on hästi dokumenteeritud. Laialijooksmise ajast pole alati vajalikku dokumentatsiooni. Majandusteadlase Toomas Annuse juures seisab ainult (1984-), ajaloolase Jüri Anti juures (1963-) ja ajakirjaniku ja näitekirjaniku Olev Antoni juures (1969-). Oleks pidanud lisama küsimärgi, sest muidu võib jääda mulje, et nad on jätkuvalt selle hingusele läinud (või nime vahetanud?) partei põrandaalused liikmed!

Üldiselt on tulemus aga rahuldav ja ikka samm edasi. On kergem kritiseerida kui ise teha, selline suurpanus pälvib tunnustust. Pole kindlasti ka lihtne kõike kooskõlastada, on ju mitut sorti supikeetjaid.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus